xDream Moostes

alapealkirjaga

kolm käiku millest ühte ei ole ja teised ei tööta.

Asi algas nii, et parklas ratast korda sättides ja prooviväntamist tehes katkes täiesti ootamatult tagumise käiguvahetuse tross. Kuna uut trossi polnud kuskilt võtta ja mingit nipppi ei saanud uuesti kinnitamiseks kasutusele võtta, siis regullisime liiklusvahendi ühe kindla hammasratta peale. Tulemuseks siis kolmekäiguline ratas, millest kõige kergema käigu puhul oli kett liiga pikk ja hüppas kogu aeg kahe hammasratta vahel. Aga etteruttavalt võin öelda, et poole maa peal sai veel nati regullitud ja siis sai juba kõigi kolme käiguga normaalselt sõita.

Eimene ala Rulluisk ja tänu heale stardipositsioonile ei olnud ka alguses väga trügimist ja pingutamist. Rahulik samm ja hoolimata märjast teest kasvasid kiirused parajalt suureks.
Koht 7 ja edasi siis vildaka rattaga seiklema. Kohe alguses oli selge, et liivastel teedel on kolmekäigulisega jama sõita ja tuleb rahulikult võtta, et ratast mitte täitsa ära lõhkuda. Neljandasse (ratta teise) punkti läksime natike ringiga ja kaotasime sellega veel 2 kohta. Viiendasse jõudsime kohal 12 ja algas jalgsi joonorienteerumine. Valik langes A raja kasuks, kuna tundus olema sobilik rada. Joont käest ei lasknud, kuid vähemalt rabas liikudes oli küll tempo vägagi madal. Lisaks veel mõningad kõhklused liikumise õigsuses ning saimegi jooksuga ühele poole alles 16-ndaks langenuna.
Edasine punktivahe 10-11 oli pikk jalgrattaetapp, kus meie trajektoor oli üks keskmine variant päris mitme valiku hulgast, kuid nüüd juba 3x0,75 käiguliseks muutunud ratas ei lubanud head tulemust teha. Kõik kohad, kus tee oli natuke rohkem ülesmäge, kui lauskmaal pidin ma rattalt maha hüppama ja jala edasi lippama, sest pedaalidele jõuga peale vajutada ei saanud ning kergemat käiku kah polnud kuskilt võtta. Suusaradadel sai ühesõnaga kõvasti joosta. Seal oli ka üks järsk nõlv, kust korra koos ratastega alla ja pärast üles ronisime. Selle rattaetapi viimane punktivahe jällegi üks pikem ja mitmete rajavalikutega. Meie panime kõige otsemat teed ehk siis raudteesillast üle natuke mööda väga madalate käsipuude ja astmetega treppi (raudtee) ning siis põhja poole mööda metsateid. Kuskil siin metsavahel sättisin nati oma käiguvahetust täpsemaks ja edasi sai juba kolme korraliku käiguga sõita.
Kuigi ratta lõigul juhtus ühtteist, siis kokkuvõttes jõudsime vahetusalasse umbes samal positsioonil, kui olime eelmisest vahetusalast väljunud. Küll aga tegime seal alas kiirelt ja saime sellega 3 kohta ettepoole.
Nüüd väikene jooks kanuu algusse ja sealt siis mõlades edasi. Koht oli meil 13 ning liidritest ümmarguselt poole tunniga maas. Kuskil lugesin, et seekordne kanuu oli tuim mõlamine ja jooksujuppe ei saanudki kuidagi plaani võtta. Meie trajektoor küll miskit sellist ei olnud, sest vähemalt esimesel kolmandikul sai mitmes kohas kanuu minema lastud ja ise mööda maad silgatud. Liikumisteede animeeringul oli ka ühes kohas selge võit silmaga nähtav. Edasine jah oli suhteliselt üksluine mõlamine, kuid vastutulevad kanuud ja vette langenud puud tegid asja natukene huvitavamaks.
Kanuu lõpuks vahetasime kätt juba päris tihti ning peab nentima, et meie käevahetamistehnika lihvub aina täiuslikumaks. Edaspidiseks võib seda veelgi tihedamaks teha, sest ega väsinud käega tõmmata ei ole mõtet. Hea trajetoori ja jõulise tõmbe tagajärjel tõusime mõlamisega paar kohta, kuid märkimist väärib ehk asjaolu, et saime mõlamises kokkuvõttes paremuselt seitsmenda aja olles parimast vaid 7,5 minutit aeglasem.
Edasi tuli väikene jooks ronimisseina juurde, seal oli SI jaam natuke kõrgemale viidud, niiet pidi sinna ronima. See määrab küll vähe, aga siin siis paremuselt teine aeg. Nüüd veel mõningad jooksuotsad mööda teid, sihte, raba ja männimetsaaluseid, kuni jõudsime järgmise lisaülesandeni. Siin siis pidid kõik mööda paralleeltrosse üle jõe minema. Kuki-muki ütlesime meie, silkasime üle ja vahetusalas olimegi.
Nüüd jälle üks pikem lõik, kuid valikuvariante eriti ei olnud. Vaid üks teedega kaetud koht, kust üle jõe sai ning trajektoori sai sättida vaid ainult lõigetega. Me küll lõikasime sutsuke, kuid mitte mööda lühimat ja kiireimat varianti. Lõpu eel olid korraldajad veel kamaluga lisaülesandeid (karjääris traktorikummi veeretamine, ja veesuuskadega ümber poi sõitmine) pannud ning ka rajavalik oli ühes kohas täiesti arvestatavaks teguriks Meie valisime pika sirge ja asfalttee, kuid äärepelt oleks läinud mööda sihte trampimisele ja kogemata ei märganud kaardil lõike varianti. Pidevalt oli meil küll tagantpoolt tulijaid näha, kuid õnneks oli meil tempo piisav ja kohanumber suuremaks ei läinud.
Täitsa enne lõppu siis ka üks mööda lintidega tähistatud rada kolme kontrollpunktiga takistusjooksukas. Täpselt enne finishit oleksime äärepealt hakanud veel seal leiduva oranzi lindi pärast kellatornigi ronima, kuid kohtunikult pärides selgus et see polnud siiski vajalik.
Seekordne xDream hooaja lõpuetapp sai ühele poole siis ajaga 6:49:49 ning kohaks jäi meile ilus ümmargune 10.

Sarja kokkuvõttes jäime täpselt poodiumilt välja ehk siis kohaks kuraditosin. Ja kui meenutada, siis eelmisel hooaja lõpetamisel olime vist samas seisus. Üldkohad sarja algusest kuni siiamaani saadud siis sellised: 8, 10, 7, 13). Tõenäoliselt võib põhjust otsida esiotsa tiimide tugevnemisest, sest eks meiegi ole paari aastaga kogenenumaks ja osavamaks muutunud. Trenni muidugi pole eriti teinud, aga hähh, kas see ka midagi loeb :)

Kui aga järgmisel aastal saab siis paneme paremini.

Uputus

Jube milline uputus. Selleks, et taha aeda minna, peab kõigepealt kausitäie ploome tee pealt eest ära korjama. Ja et kaminaesisel platsil nati liikuda, peab veel teisegi kausitäie kuskile koguma. Ja et vähekenegi lillepeenras rohida (mitte et ma rohija tüüp oleks) peab sealt kolmanda kausitäie kokku koguma. Ja ma ei räägi mingitest pisikestest kaussidest, vaid ikka korraliku pesukausi mõõtu anumatest.
Jumal tänatud, et selle aasta üüratu saagikuse raskuse all murdus üks puu ja alla sadas mitu suurt oksa. Vähemalt järgmisel aastal on kergem. Aga teisalt on mul järgmisel aastal juba savi, mis seal aias toimub, sest resideerun siis loodetavasti juba mujal.
Seniks aga ploomipaanika...

Viisakus ja harjumused

Käisin täna aknalaudadel järel ja eks ma olen ikka viisakust silmas pidades üles kasvatatud. Paar korda nimelt juhtusin jummalasta loogilistes kohtades aitäh ütlema. Tsehhi juhataja või siis kauba kätteanda või siis firmaboss või siis lihtsalt tähtis ja muhe nina ütles mulle aga ootuspärase "palun väga" asemel "tubli laps".

???

Harjumuspäratu ja natuke häiriv oli. Ise pean end juba lapse staatusest väheke edasi jõudnuna. Oleks veel öelnud, et "Tubli poiss", oleks nati parem olnud, sest ega ma väga täiskasvanud nüüd kah oma tegudelt ja olemuselt ei ole. Aga laps....

Nujahh.

xDream - Keila-Joa kandis

Aga vahepeal sai ju Keila-Joa'l xdreamil käidud. Ja ma polegi sellest midagi kirja pannud. Proovime siis tähtsamad seigad meelde tuletada.

Algus ratastega läbi militaarmaastiku. Kuigi panime peale kogemata vale teeharu valimist risti üle mingi prügise rohusiilu ja varemete vahe, säilisid kummid tervetena. Esimest punkti otsisime massipsühoosiga vale künka tagant. (1-2 min) Teist punkti otsisime esimesest koopast, kuid punkt oli hoopis teises (2-3 min ja suure pundi järgi jõudmine kitsal ja lombilisel teel). Enne kolmandat punkti oskas Risto keset sirget ja tasast teed mulle tagarattasse sõita mispeale minu tagumine käikar hammustas naksti neli tema ratta kodarat katki. Selle ajaga, kui me saime kodarad kõik enamvähem stabiilselt kõrvale painutatud ja pidurid lahti võetud ning liikuma, oli meist möödunud tohutu rattakolonn ning edasine sõit suundus kitsale metsavaheteele, kus möödumine oli ülimalt raskendatud. Kaotus 5-7 min pluss mõned peatused kodarate paremaks sättimiseks edasistel lõikudel.
Paar punktivahet sõitmist ja jõudsime mere äärde, kust vasturääkivalt kaardile ei pidanudki ujuma, vaid piisas ainult jalgade kergest märjakstegemisest. Nüüd tuli väike legendi moodi sõit, kus juhend oli teksti kujul. Esimesse punkti jõudsime niimoodi probleemideta, ning teise punkti arvatava asukoha juurde majaka väravas jõudsime mööda teed tunduvalt paremini, kui suur punt tiime, kes mööda rannaäärt liikusid. Nüüd kulges tee mööda kena rannaäärset matkarada, kus ma paar aastat tagasi oma pliksiga jalutamas olin käinud. Mäletan elavalt, kuidas ma pliks ühes kaenlas ja titekäru teises mööda seda pangapealset käisin ja kraave ületasin. Nüüd rattaga liikudes oli igaljuhul sama mõnus.
Legendi kolmas punkt pidi olema punkris ning kuna seal oli väga-väga-väga kottpime, siis läks seal palju aega. Valgusallikat meil polnud ning tegime seinakompamise-hargnemise meetodit. Ühes nurgataguses prügihunnikus siis Jaak selle jaama kogemata leidiski. Meie punkri juurde saabumise hetkel polnud seal kedagi ja meie lahkumise hetkel oli otsijate hulk kasvanud vähemalt 10-20 tiimiliseks.
Edasi oli suund mööda väga poriseid metsateid Vääna-jõesuu ranna poole ning siis mööda rannaäärt jõe suudme juures oleva sillani. Seal punkt silla alt ning kohaks hõigati meile 5. Pole paha. Lausa imekspandavalt hea tulemus peaks ütlema.
Järgmise punktini jõudsime peaaegu ilma viperusteta, kuid sealt edasi peale jõe ületust keerasin ma vist kuskilt täiesti valest sihist ära ning sattusime hetkeks oma asukoha suhtes täielikku segadusse. Risto pani lõpuks 1+2 kokku ja saime siiski õigele teele. Kaotus jällegi mingi 10 min.
Nüüd jällegi üks jõeületus, punkt ja siis üks pikem sõit. Ühe järsuma kurvi peal aga oli pudine pinnas ning kurvis kallutades kadus mul ratas alt ära. Kuigi külg valus ja prügine, ei olnud vahejuhtum siiski väga hull. Ajakulu aga minutike jällegi.
Järgmisse punkti sõit oli aga hoolsa kaardilugemise lõik. Mina nii hoolsalt ei jälginud ning sattusime lõpuks valele poole jõge paralleeltee peale.
Noh, ratastega vees kahlamine polnud meile üldsegi probleem, kuid aja ja energiakaotus oli selle valesti lugemisega 5-10 min. Vead neil kahel viimasel lõigul maksid ümmarguselt 10 kohta.
Nüüd veel üks rattaga metsas ragistamine, natuke sõtkumist ja olimegi esimeses vahetusalas, kus saime valikorienteerumise kaardid. Selleks hetkeks oli meie koht 13 ning kaotus liidritele pool tundi.

Jooksul erilisi vigu ei teinud ja arvan, et ka trajektoor oli küllaltki optimaalne. Meie jooksutempo on aga alati natuke nadi olnud. Vead kindlasti alla 5 minuti, kuid kaotus liidritele juba 50 min ja koht 19.

Järgneva rattasõidu esimene punkt ilmselt kõigil ühte teed pidi ja rajad juba sees, teise oli aga valikuvõimalus. Suhteliselt kogemata satume sellele lühemale ja huvitavamale rajavalikule. Mulle meeldib mõelda, et see oli ka kiirem, kuid see pole üldsegi kindel. Edasises pikal suure tee lõigul läheme natuke ringi, aga mööda suurt teed ning lõpus suudame ka 500m enne õiget teeotsa sisse keerata (2 min), kuid selle veaga vähemalt esialgu positsiooni ei kehvenda. Ja järgmine punkt ongi juba vahetusala, kus peale pisikest maleülesannet vahetame rattad kanuude vastu. Oleme kohal 18 ja liidritest endiselt kuskil 50 mintsaga maas.
Kanuu oli omapärane. Suurt osa sõidetavast jõest kattis paks roheline plägakiht. Ei oskagi öelda, mis see oli, aga ju ta mingi taimne ollus oli. Mõnes kohas oli sõites tunne nagu mõlaks mannapudru sees. Kui mõlamise järgi jätsid, siis jäi kanuu kohe seisma. Ja haises kah nagu mingi solgioja. Mitte küll igal pool aga seda lehka ikka oli. Alguses siis vastuvoolu, siis pärivoolu tagasi ja edasi kuni Keila joa eelse maantee sillani välja. Vahepeal tuli punkti võtmiseks korra puu otsa ronida (miskipärast kiskusid jalad krampi), korra tõelises solgiojas seilata, korra kanuud 100m kaldast eemale ja tagasi tirida ning ikka ja jälle sellest mannapudrust läbi trügida. Muideks sinna kanuu tirimise punkti unustasin(pillasin) maha oma kaardi ning sellele tuli veel korra järgigi joosta.
Kanuu lõpuks olime enda kohta väheke parandanud. positsioon 16 ja endiselt liidritest 50 min maas.
Nüüd järgnes üks korralik parkmetsa orienteerumisjooks mis sisaldas ka mõned lisaülesanded. Punktide leidmine iseenesest polnud mingi probleem, kuid jooksusamm oli tönts ja sinna kadusid ka mõned kohad. Lisaülesannetest siis sai Jaak Keila joa kohal kõlkuda ning mina Türisalu panga pealt köiega laskuda. Samas said teised jällegi kena coasteeringut ehk siis rannajoonel turnimist teha. Panga alt tulime mõnda punkti tee peal võttes juba finishisse, kus enne lõppu tuli veel väheke jalgpalli toksida. Millegipärast sattusin mina palli väravasse lööma ning teise korraga see mul õnnestuski.

Lõpus koht 17 ja kaotus võitjale koguni tund-kakskümmend. Meie aeg 8:26:43.
5 min ajaparandust oleks tähendanud 3 kohta paremat positsiooni, aga see jäägu siis järgmiseks korraks.