Ajaraisk

Pühapäeval sai kasutatud Bauhofi aastalõpu soodust "Kõik kaubad -20%". No enne ikka sai nati ringi vaadataud, et mida vaja majale külge kruvida ja kuhu mida osta. Nimekiri sai pikk.
Veetsime poes tund-kaks ning lahkusime sealt ühe vetsupoti harja, vetsurulli hoidja ja ühe plekitükiga. Kõik need olid kompromissi peale minek, et midagi ju peaks ikkagi ära ostma ja enamvähem sobib kah. Aga ülejäänud asjad olid neil kõik otsas, kehva valikuga, üldse mitte toodete nimekirjas või siis lihtsalt 100%'lise juurdehindlusega. Täiesti mõttetu pood. Ja sellele järeldusele tulen pea iga kord, kui seal käin. Huvitav miks ma ikka veel seal käin?
Ahjaa, müüjaid seal kah pole või siis vähemalt mitte piisavalt.

Joostes tööle, rattaga kooli, nii see esikoht koju toodi.

Trenni tegemise ajaga on alati kitsas ja kui võimalik midagi ühildada, siis tuleb seda igal juhul teha. Varem, no umbes nii paar nädalat tagasi oli mul kodunt tööle kilomeeter-poolteist ehk siis 25 min käimist.
Nüüd on seda maad elukoha muutusega seoses 8,5km ehk siis viimaste katsete kohaselt umbes 50 min jooksu või 30min ratast. Rattaga ma ju sõidan ringiga, et ikka natukenegi funni saada.
Tulevikus (krt seda teab, millal see ükskord teoks saab) hakkab seoses töö tegemise asukoha vahetusega olema kõige otsemat teed pidi ümmarguselt 13km, millest enamus mööda linnatänavaid ja ülejäänud maantee ääres. Tunduvalt huvitavamat trajektoori pidi (kolmandik metsavahel) liikudes venib teekond veelgi poolteist-2km pikemaks ning joostes tööle jõudmise aeg läheb juba sinna 1,5-2 tunni kanti.
Kaks korda päevas niikuinii ei jõua joosta ja seetõttu on veel eriti raske oma tegevusi planeerida. Parim variant, millele praegu olen tulnud, et ühel päeval jätan auto linna, jooksen koju ning järgmisel hommikul jooksen tööle ja õhtul autoga koju. See peaaegu et sobiks, ainult et ma tahan hommikuti magada. Ja kui hommikut alustada jooksuga, siis söök jääb ju vahele ja see on umbes sama hull, kui mitte magamine. Kuidas aga hommikul tööle saada nii, et õhtul saaks rahulikult koju joosta, ei suuda minu väike peake välja mõelda. Mingi ühistransport liigub, aga suhteliselt harvalt.
Ülesanne kitse, hundi ja kapsapea jõe teisele kaldale transportimise kohta on sellega võrreldes lapsemäng.

Olen vist nati õel

Eile ironiseerisin natuke ühe hädalise kallal. Aegajalt tuleb meile ühe it süsteemi tehnilisi probleeme ning seekord siis oli isik saatnud sisu poole pealt mõttetu maili küsimusega, et mis jama on. No ja siis mul keeraski vindi üle ja panin ühe pirni totra paralleelprobleemi tõstatamisega. Kontoris said muidugi kõik asjassepuutuvad aru, et miks ma seda tegin, kuid kliedile jõudis asja point väheke aeglasemalt kohale.
Nati põdesin, et kohe niimoodi kirjutasin. Ebadiplomaatiliselt ja puha.
Täna hommikuks sai aga siiski probleemi lahendamiseks vajalikud andmed kätte ja mul oli õigus. Jummal tänatud sellegi eest eksole. Nüüd ehk ei satu kuskile ülemaailmsesse häbiposti oma teo eest.
Edaspidi katsun ironiseerida ainult tuttavatega, kes naljast ja poindist aru saavad.

Seinakalendrit vaja

Kodus on alatasa probleem, et mõningad üritused saabuvad äkki ja niiöelda moraalne ettevalmistus minu kodust ära olemiseks jääb lühikeseks. Eks ma ikka üritan seda kuidagi ise siluda, aga sellest jääb väheks. Olen üritanud ka mingisse kalendrisse ringikesi tõmmata, et siis oleks näha, millal mingi asi planeeritud on, kuid kalendrid on kuu põhised ja mis järgmisel leheküljel, seda pole ju ilma lappamata näha. Need kalendrid aga, kus kõik päevad ühel lehel on tüüpiliselt nii tihedat kirja täis, et isegi ürituse nime lisamisega on raskusi. Ja tegelikult pole poes neid plakati moodi kalendreid tegelikult eriti saadagi.
Sestap ootan soovitusi hea mahutavusega seinakalendri osas, kuhu saab märkmeid juurde teha ja samas mahutab kogu aasta ära.

Ja kõige tähtsam on see, et asi kena ja popp välja näeks, sest muidu mul ei lubata seda kodus seinale riputada. Nii palju tingimusi ja nii vähe valikuid. Oleks mul kunstiannet, siis teeks ise sellise kalendri, aga ma olen ju stiilitundetu.

Hea rada Jõelähtme karjääris

Aga pühapäeval juhatati mind hea raja peale. Kui ma nüüd õieti ütlen, siis peaks see olema jupike Jõelähtme rattamaratoni rajast. Kuna meie tegime seda juppi joostes, siis kujutan ette, et rattaga on asi veelgi mõnusam läbida. Meie läbitud lõik siis Tallinna Prügilast ida poole jääval karjääri alal algusega mõnisada meetrit enne prügila väravat.
Rada on kenasti lintidega tähistatud ning VÄGA tuus. See on koht, kuhu peab kindlasti uuesti minema. Kindlasti annab tegevusele hoopis teise dimensiooni pimedas lambiga raja läbimine, mida tulevikus plaanin ette võtta. Ja kui raja üldine kulgemine juba enamvähem selge, siis võib rattaga peale lennata.

Aga tegemist on ühe-otsa raja mitte ringiga ehk siis tagasitee peab ise kuidagi üles otsima. Õnneks on metsa all ka tagasiteeks sobilikud käänulised teed olemas (osaliselt tähistatud) ning ka siinkohal pole vaja mööda igavat sirget sörkida. Kaardi peale ei suutnud esimese hooga mingit jutti vedada, aga hinnanguliselt sai kuskil 10km ring tehtud. Veel autoni ja tagasi jupid juurde ja oligi 2 tundi täis

Minu esimesed villid

No tegelt küll mitte päris esimesed, kuid siiski esimesed mis nii
eredalt meeles püsivad. Kuigi hiljem on metsajooksudel jalad õnnestunud
kaunis rakku saada ei unune siiski see ammune kogemus. Olin siis vist
kuskil viiendas või kuuendas klassis. Isa oli just kuskil väljamaalt
tagasi tulnud ning kingikotis olid minu jaoks uued popid väljamaised
tossud. See oli veel see aeg, kus muidu joosti ringi tartu isetormavates
ja igasugune lääne poolt tulnud asi oli kõva sõna.
No ega ma kaua aru ei pidanud. Toppisin aga uhiuued tossud hommikul
jalga ja panin kooli poole ajama. Uute tossudega uhkeldamine viis aga
selleni, et kuskil teise-kolmanda tunni lõpuks hakkasid jala kannad
vaikselt nahka ajama. Ehk siis uued jalavarjud polnud mitte sellise
kujuga, nagu minu jalgadele oleks sobinud. Peale kõige muu oli seal
kannas selline piisavalt terava ja jäiga servaga plastmassi tükike, mis
mõnuga lihasse kaevus.
Nii siis oligi, et kuskil lõuna ajal kehka tunnis tuli mul paljajalu
ringi joosta, sest muidu ei kannatanud. Peale seda aga üritasin liikuda
nii vähe kui võimalik. Võiks lausa öelda, et vahetunnid olid liikumatud.
Tõeline kannatus hakkas aga siis, kui tunnid läbi said, sest päästva
koduni jõudmiseks oli mul vaja vantsida 2 km. No tegin ma selle
katsumuse läbi, kuid korrata küll ei soovitaks.
Siis õppisin ma oma kandu teipima. Alguses et rakud paraneksid ning
siis, et uusi rakke ei tekiks.
See aga ei olnud siiski see. Need tossud ei saanudki läbi kantud. Kui ma
nüüd õieti mäletan, siis lõpetasid nad oma maise teekonna kaunis
korralikena ja väheste kandmisjälgedega.
Ainult kannad olid seestpoolt kulunud.
Sealt plastmassserva koha pealt.
Ja kergelt vere karva...

Rjukani eesmärgid

Rjukani raamatut sirvides ja netist lisa otsides on väga palju valikuid. Tahaks ju võimalikult head marsuute, suhteliselt võimete piiril, kuid samas mitte liiga rasket. WI3 on nati liiga kerge, WI4 ronin ilmselt normaalselt, kuid tahaks ka WI5 ära teha.
Aega on aga ainult 5 päeva ning üle ühe marsuudi päeva peale planeerimine oleks liiast. No loomulikult, kui tegu on ikka 3 ja enama köiepikkuse rajaga. Lühemaid võib päeva peale ka mitmeid planeerida. Igaljuhul läheb nimekirja vaadates meel kurvaks, sest aega vähe ja teha niiiii palju.

Silmapaistvamad on esialgu:
Rjukanfossen WI4 3 köit
Trappfoss WI5- 3-4 köit
Two assholes & five nice bolts D6+ lühike. (Vana võlg)
Nye Vemorkfoss WI5 3 köit
Herligheten WI4 3 köit
Sykehusfossen WI4 3 köit
Svaddefossen WI4 3 köit
Skuffelsen WI5 3 köit (kõrval Jailhouse ice WI4 4 köit)
Ja Mael orus tahaks ühe päeva veeta (ühe alguspunktiga 4-5 koske)
Ja Kong Winter'i piirkonda võiks kah üheks päevaks põigata. Seal WI3-WI5

Ja kõige lõpuks tuleks kõikidele nendele toredatele päevadele ka sobiv paariline leida. Millegipärast arvan, et raskemad projektid jäävad kas siis enda või paarilise julguse taha toppama.

Aidaa Kalamaja

Enam ei saagi hommikul jalutades tööle minna.
Ega õhtul vanalinnas lonkimas käia
Ega lastega Snelli pargis mängimas käia.

aga nüüd on oma aed (tegelt küll veel aeda pole ja maapind on üks tohutu mudamülgas),
toas(ja õues) lastel ruumi jooksmiseks ja mängimiseks,
söögilaud, kus taga perega KOOS einestada,
saun, kus argimuresid välja higistada (tegelt küll lava veel pole ja sein on osaliselt võõpamata ja kerisekivid ootavad ämbris mudast puhtaks pesemist)
ja veel miljon väikest ja suurt asja mille kallal nokitseda, et kodu veelgi rohkem koduks saaks.
Ja mis kõige tätsam -- ma võin nokitseda nii nagu ise tahan ja nagu mulle meeldib, mitte ei pea maja kaasomanikelt (oma pere välja arvatud loomulikult) luba ja meeldimist küsima.

Aga kodu tunne on hea.

Jääronimine lähinaabrite juures

Sattus ette väheke infi lapimaa jääronimise kohta ja, et see ära ei ununeks panen igaks juhuks ka siia teistel lugemiseks. Niisiis tuleb sõita nati (paarsada km) rohkem kui Soomes asuva korouoma kanjoni juurde, kuid vaiatsioon on nati suurem ja marsuudid ka mõnel pool pikemad. Põhiinfo saab ehk siit. Ja sealt siis juba lingitakse edasi kah. Näiteks tuletati mulle meelde üht juba varem bookmarkidesse salvestatud aadressi Stora sjöfallet kohta. Käesolev hooaeg ilmelt sinnakanti ei jõua, aga tulevikus võtaks plaani küll. Enne muidugi vaja korralik eeltöö teha, et millal kuhu ja mis varustuse ja kellega minna, sest sellist valikut, nagu Rjukanis seal ikkagi ei ole. Aga näiteks Snövit tundub täitsa tore päeva marsuut olema.

Tehnika rasketesse oludesse

Rohkem kui aasta tagasi tegin ühe uuringu, ilmastikukindlate telefonide kohta. Nüüdseks on üks neist variantidest (Casio G'zone Type-R) saanud uued versioonid Type-V ja Type-S. Väga paljulubavad asjandused, ainult et müüakse ja kasutada saab vaid jänkistanis.
Ja üllatus-üllatus kasutan endiselt veel oma tuimade nuppudega 5100'i. Ei ole veel suutnud teist täitsa ära uputada ja katki toksida. Kuigi olen juba eesmärgile palju lähemale jõudnud :)

Isetehtud jääkirkad

Ka niimoodi võib teha jääkirkasid
Aga mina nii ei teeks. See tähendab, et mina olen ikka teistmoodi teinud.

Teine äärmus "isetegemise" koha pealt on Bubu. See mees on asja ikka väga proffesionaalselt käsile võtnud ja pole ka ime, kui ta maailma tasemel nii kõvasid tegusid teeb.

Ja siin on veel Andrej Pecjak teinud endale mõned kirkad. Juba natuke rohkem kodukootud mulje, kuid uuemad versioonid on juba kaunikesti hea väljanägemisega.

Ja siis on minu tehtud kirkad. Kuidas need välja näevad saab vaadata kõrvalt, kuid millest nad koosnevad panen mingi aeg siia kirja. Aja jooksul on jooniseid hästi palju erinevaid, kuid aja puudusel olen valmis jõudnud teha vaid mõned. Eelviimane paar sai ilusa punase kuue selga ja meetri pealt vaadates ei oska küll öelda, et need poest pärit pole. Aga eks kõigest ikka varsti täpsemalt.

2008 kalender

Nendele üritustele tahaks tuleval aastal minna. Tärniga on tähistatud neeed, mis pole veel kindlad ning eks neid asju tekib siia aja jooksul vastavalt teada saamisele juurde.

*12-13 jaanuarIcebug 25h talvine seiklusvõistlus mille põhialad jalgsi, jalgarattaga ja murdmaasuuskadega. Kolmene tiim. Valgamaa

*28 jaanuar HP Winter xDream. Talvine vaba liikumisvahendi valikuga valikorienteerumine ~3-5 tundi. Kolmene tiim. Kõrvemaa

02-09 märts Jääronimisreis Norras. Fun üritus igas mõttes. Muu hulgas plaanis teha mõned WI4-WI5 marsuudid ja ehk mingi M6 mixed line või drytool. Elame näeme. Kui ei eksi, siis on veel mõned vabad kohad.

xx-xx märts Künnapi jääronimisvõistlus.

27.aprill HP xDream Event 1 etapp

*30 mai-01 juuni 36h eesti etapp. kolmene tiim. Kui võimalust on, siis osaleme.

28-29 juuni xDreami 2 ehk öine etapp.

24.august xDreami 3. etapp

13-14 september Rogaini MM. Regatud on tavapärane kolmene tiim. Seda üritust silmas pidades on plaanis nati pikemaid ja kestvust kasvatavaid treeninguid teha.

05 oktoober xDreami neljas ehk viimane etapp.

*11 oktoober TAOK 8h rogain

Nädalavhetusel sain tünni

Siiamaani ei teadnud ma veel, kas 6 tundi sauna järjest mahub minu taluvuse piiridesse. Nüüd tean.
Kui selle käigus saab ära joodud kõik olemasolev õlu, siis veel on. Kui enne on pidulauas krundiks natuke viina ja rosoljet võetud, siis veel on. Kui aga õlle puudusel on janu tõttu ilge vajadus siidri peale üle minna, siis natukese aja pärast saab mõõt täis. Peale mõõdu täis saamist kebisin magama ja hommikul ei olnudki hea olla. Tegelikult oli üpris kehv enesetunne, mis avaldus suhteliselt olematus söögiisus ja suures soovis mingit lahjat lurri juua. Isegi kommi ei tahtnud.
Aga positiivse poole pealt peab nentima, et sõrmede ja varvaste vahele ei olnud pika tünnis leotumise tagajärjel ujulestade algeid kasvanud.