teisipäev, detsember 05, 2006

See ongi vist rutiin

Piip-piip-piip....
Vajutan instinktiivselt mobiili vasakust nupust vait ja magan edasi.
10 minuti pärst kostub jälle piip-piip-piip....
Kui ma juhuslikult viimase 10 minutiga üles ärganud ei ole, siis vajutan instinktiivselt mobiili vasakust nupust vait ja magan edasi.
Mingi hetk saab mobiili kinni vajutamisest villand ja tõusen ikkagi üles. muidugi vahest juhtub selline asi, et vajutan segaduse hetkel siiski paremat nuppu ja siis saan natuke kauem magada :)
Riidesse ja loivan kööki. Tegelt vist ikka vastupidises järjekorras, et mitte teisi oma sabistamisega äratada.
Kui on mingi eriline hommik ja olen õigel ajal üleval, siis teen endale miskit nosimist.
Putru või krõbinaid. Vaevalt, et eelmisest päevast midagi külmkapis ootamas on.
Tavaliselt jääb see etapp siiski vahele, sest ülestõusmise hetkel on kell nii palju, et jõuan end vaid nati kasida ja riided selga ajada.
Keegi tuleb päterdades teisest toast. Loomulikult Tirts kes tuleb issiga hommikust juttu ajama. Mõned mõttevahetused une ja hommiku ja tuleva päeva teemal ning peabki uksest välja astuma.
Kalli-kalli, musi-musi ja aidaa.
Klapid pähe ja kesklinna poole kõndides R2'te kuulama. Igahommikused raadiolained toovad minuni nimepäevaliste nimistu, pädeva tegija ja eestlasi vaevavad igavikulised küsimused. Enne aga, kui neid küsimusi vastama hakatakse jõuan tööle ja katkun klapid peast.
Töö...
Töö....
Lõuna
Töö...
Töö...
Kell kukub. topin aga jälle klapid pähe ja R2 pleier saadab mind koju. Sedakorda jõuavad minuni kohustuslikud lõigud Portaal ja nädala demo.

Ja nii juba pool aastat jutti. Peaks vist kanalit vahetama.
Tegelt vist ikka ei raatsi.
Hommikune mula on hea ülesärataja.