Huo Yuan Jia

Laupäeva hilisõhtul jõudsin oma filmide vaatamisega järjekordse pärlini. Õhkkond oli muidugi kah üllatavalt sobilik: südaöö oli möödas, kõik peale minu olid juba teki alla kerasse keeranud ja nohisesid vaikselt teises toas. Vaid mina nautisin vaikses majas head filmi.
Nautimisobjektiks siis Jet Li järjekordne hüppa-karga-viruta film (Huo Yuan Jia / Fearless). Loomulikult on paljude nende filmide süzee sarnane, kuid alati on seal midagi omapärast ja mulle meeldivat. Ja Iga kord, kui mõnda sellist filmi vaatan, tuleb kange tahtmine mõnda kohta aeg-luubis vaadata. Liigutused on kõik nii kiirelt ja täpselt paika pandud ning sooritataks ülima kerguse ja graatsiaga. Lisaks võitluslikkuse momendile on aasia filmides midagi teistugust naudingut. Kõik see, kultuur ja ajalugu ja legendid, millest lääne inimesed suurt midagi ei tea ega aru saa. See mõjub filmivaatamisele kuidagi positiivselt.
Igaljuhul soovitan see linateos ära vaadata.

ametlik kinnitus

Just saabus ametlik kinnitus sellele, et Salomoni XA PRO 3D mudelit minu
jalanumbrile, mis on selline suhteliselt laialtlevinud ehk 43, praegu
saada ei ole. Parimal juhul võib sellist asja Eestis näha alles 2-3
nädala pärast. Ehk läks isegi hästi, et endale juba teise valiku tegin.
Eile sain ka mingeid uusi plaastreid mis umb. 24 tundi on peal püsinud
ja villikest täiesti edukalt kaitsnud. Peale pannes näeb välja nagu naha
paksendus ehk siis selline poolläbipaistev geeljas latakas. Kui asi
õigustab, siis kisan millalgi ka kiidusõnu.

Laupäev algab pannkookidega

Et siis täna sai alustatud kaua oodatud projektiga. Nimelt on meil aias selline teabmisajast pärit ja VÄGA lagunenud aiakamin. Kolle on tal suur ja eesmine ava on üüratu, aga korstnaks on kunagine meistrimees pannud kaks asbesttsementtoru nagu aurikul. Lisaks disainiprobleemidele on see monstrum kokku pandud tavalistest tellistest tavalise tsementseguga, mille tulemuseks on loomulikult pragunenud kivid ning pudenenud segu.
Meie aias käib tüüpiliselt kaminas tule tegemine niimoodi, et topitakse kamin sodi täis, antakse tuld ning siis minnakse ohutusse kaugusse, et nii tossu kui ka potensiaalselt praksuvate korstnate eest varjul olla.
Täna mõtlesin siis lõpuks ometi haamri ja kellu kätte võtta ja asja kõpitsema hakata. Lammutasin maha pealmise osa, üritan kuidagi uue seguga stabiliseerida ja tihendada ning uue korraliku korstna peale laduda. Esialgu olen veel seal maal, et kamin on tükkidena laiali ning vaid mõned kivid olen suutnud uuesti paika panna. Loodetavasti oli kuuris olev tsement piisavalt värske, et tulemus ka kivistuks. Eks homme näeb mis edasi saab.

Uued tossud testitud

Nüüd on siis uutele tossudele ka esimene test tehtud ning seisukord on natuke nutune.
1. vasak jalg on täitsa katki. Kõige valusamalt hõõrub kand selle munaka pealt. sinna saab küll järgmine kord preventatiivselt teipi panna, aga see pole ikakgi see. Natuke hullem on aga lugu sellega, et sisetalla üks äär on kuidagi pahasti püsti ning nüüd on jala kumeruse sees kena villike. See on ka koht, kuhu ei õnnestu teipi panna, niiet ei teagi momendil mida ette võtta.
2. Need hüppersupper lainelised paelad ei õigusta ennast. Mõlemal jalal lõdvenesid paelad päris kiiresti ning siduma pidin neid ~10 km jooksul rohkem kui korra. Võibolla on probleem selles, et paelad on veel täitsa värsked ja alles libedad ning tulevad kergemini lahti. Peaks korra peenikese liivapaberiga karedaks tõmbama ehk aitab. Samuti võiks eh mõnest august topelt läbi ajada. Järgmine variant loomulikult paelad ära vahetada. Mida lõdvemaks paelad lähevad, seda rohkem hakkab jalg tossus liikuma ja seda rohkem toss hõõrub, seega paelad on tähtsad.
3. sodi tuleb tagantpoolt ohtralt sisse. Kõige hullem on see, et eilsel jooksul pidin mitmel korral näpuga kanna vahelt okkaid ja muud sodi välja kiskuma ning ühe korra isegi tossu jalast kiskuma ja seest puhastama. Muidu oleks olnud jalad veel rohkem katki kui praegu. Vanade Salomoni xapro2 mudelitega nii hullu pole olnud. Küll aga oli varba osa tänu sellel tihedalt jala ümber olevale neopreen keelele sodist puhas. Olen juba pikka aega mõelnud mini-bahillade peale, siis oleks jalad suurema sodi eest kaitstud.
4. Vesi ei tule hästi välja. Vanadel tossudel jooksis vesi peale mülkas müdistmist jälle kenasti välja ning ei olnud enam lombis jooksmise tunnet. Eilse kogemuse põhjal tunduvad uued tossud vähe vettpidavamad olema (sisse loomulikult tuleb, aga välja enam nii kergelt ei voola). Loodetavasti oli see ainult esialgne mulje ehk veel sisse töötamata tossude eripära.

Kokkuvõtteks: Kui teil on samasugused imeliku kujuga jalad nagu minul, siis antud tossu esimeste kogemuste põhjal küll ei soovitaks. Mina olen need nüüd endale ostnud ja loomulikult jooksen nendega edasi. Loodetavasti lähevad nad pikapeale ka natuke rohkem minu jala järgi ja olukord paraneb.

Uute jalavarjude otsingud

Brr, xDreami sarja meeletu populaarsus sel aastal on Tallinna poed
Salomoni multispordi jalanõudest puhtaks teinud. Einoh, midagi kindlasti
leidub, kuid kui hakkad konkreetseid suurusi taga ajama, siis on valik
väga väike. Vaatamata kaunis kõrgele hinnale (1800 midagi) oli Eile A&T
spordis seda uut 3D mudelit järgi vaid numbreid 44, 46 ja 48. Igaks
juhuks võeti mu number ja lubati uurida, kas kuskil kesklaos on äkki
midagi sobivamat.
Igaljuhul kui enne 14:00'i infot ei laeku, siis sean sammud ikkagi NB
poodi ja ostan sealt 871'd.

Osavad vargad

Eile käidi jälle meie alt naabrilt korterit puistamas. Ära viidi kõik
mis vähegi ripakil. Isegi mingi logisev ja kolisev jalgratas. See on
viimase aasta jooksul vist juba kolmas kord, kui tal "uue ja hea"
plastakna kaudu sisse murtakse. Lihtsalt topitakse miski asi vahele ja
"murtakse" lahti. Ega ma täpselt teagi, aga igaljuhul jääb aken pärast
sellist avamist siiski kasutuskõlblikuks. Kurioosne asja juures on see,
et tegelikult on meil ju mõnus ja tore väike 5 korteriga maja ning
keegi on kogu aeg kodus. Nimelt kolmes korteris on pensioni saajad ja
meil lapsega kodus. Seekord oli tühjendamine ajastatud täpselt sellele
ajale, kui naiska käis linna peal asju ajamas, sest muul ajal oleks ta
kindlasti midagi tähele pannud. See oli kogu päevast vast 2-3 tundi.
Mina järeldaks selle järgi, et puistajad on kuskil läheduses ja omavad
olukorrast pidevat ülevaadet.
Nüüd peab vist igaks juhuks välisukse luku vahetama ja hakkama mingi
signa peale mõtlema. Mine neid kurjameid tea, äkki ronivd varsti teisele
korrusele kah.

Kerge möbleerimine

Pühapäeal sai siis lõpuks ometi end niikaugele viidud, et lammutasin
vana kirjutuslaua laiali, et põngerja uuele voodile ruumi teha. Kuna uus
pereliige on juba varsti-varsti tulemas, siis on sellega juba liigkaua
venitatud. Niisiis hulk aega laua tühendamist ja lahtikruvimist. Kui
algselt olin mõelnud sahtlid alles jätta ja ühe teise sahtlitumba peale
panna, siis koheselt selgus tõsiasi mõõtmete ebasobivusest.
Meistrimees nagu ma olen võtsin mõõõdulindi, sae ja nüsisin sahtliboksi
tagumisest otsast üleliigse jupi maha (Tegelikult mõõtsin valesti ja
40mm peab veel maha nüsima) Sahtlid paika, Kirjutuslaua suuremad plaadid
sai pööningule põranda tegemiseks ära paigutatud ning muu träna lihtsalt
kuuri nurka tolmu koguma. Nüüd peale kuude pikkust planeerimist ja
mõtlemist panime padavai poodi varem väljavalitud voodit ostma. Valik
siis see.
Nüüd aga paar sõna klienditeenindusest: Kogu mööblimaja teise korruse
peale (pehme-, laste ja elutoa mööbel) hakkas silma vaid ÜKS
klienditeenindaja ehk siis isik kelle käest saaks midagi küsida või
osta. Kuna me teadsime täpselt mida tahame, oli suhteliselt kerge
tehingut teha. Otsid tükk aega punases jakis tegelast, üritad talle
selgeks teha, et tahad just nimelt seda mudelit ja seda värvi ning vastu
saad paberilipaka, millega pead kassase lippama, kust siis transpordi
probleemide korral suunatakse sind edasi kõrvalasuva luugi INFO juurde.
Kuna müüjat läks pinnima suure kõhuga naispool, siis millegipärast eeldas
müüja, et meie ostusoov sisaldas võrevoodit ning see oli juba peaaegu
vormistatud kui õnneks segadus madratsi valikutega meid ikkagi õige
mööblitüki juurde tagasi viis. See kõik on müüja olukorda arvestades
arusaadav, kuid Mööblimaja võiks siiski natuke raha kulutada ja mõne
töötaja veel ametisse võtta. Muidu lihtsalt (potensiaalsed)kliendid ei
saa teenindatud.

Kätte saime voodikese siis 5-6 tunni möödudes ning loomulikult oli see
kõigeväiksem kohe näppupidi iga jupi küljes ja tahtis veel poolenisti
kokkupandud voodisse KOHE magama minna. Kuidas mõni ikka nii käsrsitu
võib olla :)
Nüüdseks on siis üks öö uues voodis ning hommikul sai kohe tegude vilju
maitsta. Nimelt pole ju enam takistavat võret ees ning nii kui luugid
lahti, ronitakse kohe kõrvalasuvasse suurde voodisse emme ja issi kukile
turnima. Katsu sa niimoodi hommikuti magada. Loodetavasti harjutakse
kenasti ja ka õhtusel magamaminekul ei pea kedagi voodi külge kinni siduma.

Jägala metsas

neljapäev -- kalapäev??? tegelt mitte, hoopiski Neljapäev --
orienteerumispäev.
Eile oli jälle see päev, kus peab vanad tossud jalga sikutama ja
kompassiga metsa minema. Seekord siis Jägala metsades ning aukudes.
Metsas oli tore, isegi väga palav ei hakanud, sest aegajalt langevad
veepiisad pakkusid natuke värskendust. Kui nüüd transpordisekeldused
kõrvale jätta, siis ainukesed miinused olid need, et paaris kohas sai
vales suunas joostud ning minu truult teeninud jalavarjud hakkavad
lõplikult ära lagunema. Peab ikkagi kiiremas korras uued ostma ja enne
36h võistlust sisse jooksma. Kujutan ette, et kui ööpäev kestva
võistluse keskel tuleb tossul tald lõpikult alt ära, siis ega vist ikka
lõpuni ei venita küll. Suundun vist uusi Salomone testima ja ku need
kitsaks jävad, siis ikka peab NB'd ära ostma.

Piirangutega blogimine

Kuna tööandja piirab kõiksugu vahenditega internetis vabalt surfamist, siis on ka raskusi erinevaid scripte kasutavate veebilehtede kasutamisega. Blogspot nende hulgas. Nüüd lõpuks sain siis muid kanaleid pidi endale kasutajakonto tekitatud ning testin ka piirangutega alast postitamist.
Esimene pilt on vähe lootust andev. Toolbari pole näha, vaid üks tekstisisetusaken, kuid vähemalt jõuab tekst avaldamiseni. Eks siis pilte ja kujundust peab teistmoodi külge pookima.

Hakkame pihta

Juba pikemat aega on meeles mõlkunud mõtted blogipidamise alustamisest. Mis siis muud kui kukun kribama.