kolmapäev, november 26, 2008

Võistluse eelinfo


Võistlus toimub.

Aga tundub, et rahvas kardab. Ei tasu üldsegi mitte, sest valusalt kukkumise võimalus praktiliselt puudub ja kui mõistusega ronida, siis puudubki. Ja seda kõike ilma spotterita, mis on kah ju lubatud.
Hetkel on planeeritud 7 või 8 kvalifikatsiooni rada, millest ainult kolmel tuleb ronida kõrgemale, kui ulatub maast kirkaga sirutades. Kes pole veel aru saanud, siis Harku traaversil pannakse põhiliselt traaversit.

Pealegi on maha sadanud paks lumekiht, mis on praktiliselt tallumata ja muudab ka mittejalgadele kukkumised pehmeks. Ja seesama lumi on ka ümbruse natuke kenamaks muutnud.

Ja varasematest kirkadega toimuvatest võistlustest on meelde jäänud ka kaljuronijate osavõtt. Mõnel juhul küllaltki edukalt. Seekord pole minu registrerimisnimekirjas veel ühtki. Pole huvi? Või ei liigu info? Chikenid? Ehk veel olukord muutub. Jäänud on 3 päeva.

P.S. Kes tahab niisama vaatama tulla on teretulnud ja veelgi parem, kui vaataja oleks nõus pastakat käes hoidma ja tulemusi üles kribama.

esmaspäev, november 24, 2008

Olukord on talutav

Paks lumekiht ja veidike külma on olusid muutnud. Osalt paremaks osalt kehvemaks. Sein on veidike lumine ja märg, mis teeb jalgade töö keerulisemaks ja kätele langeb suurem koormus. Samas on maas mõnusalt paks lumekiht, kuhu sisse selili kukkude pole üldsegi valus. ainult natuke lund satub kraevahele ja siis hakkab pikalt külitades külm.

Aga täna muutus draituul esmakordselt sel talvel "mixed", ma ei teagi kuidas seda kohalikus keeles kutsuda, ronimiseks. Seinale on tekkinud mõned pisikesed purikad ja mõned korrad toetasin jala sinna peale. Kahju kohe, et ilm vist soojemaks keerab.

Kui kellegi tekib isu seina proovida, siis tasub lumelabidas kaasa võtta. auto parkimiseks muidugi. Ühe platsi viskasin täna vabaks, aga pühapäevaks vaja rohkem kohti tekitada. Tee peale ei soovita jätta, kuna killustikukoormatega kallurid peavad vabalt liikuda saama.
Ja kel autot isutmise all pole, siis lähim bussipeatus (alla 500m) on "paemurd" liinid 145 ja 146 liikusid päris ee.. "tihedalt" oli vist see sõna.

Popp teema

Et siis eile õhtul sai tund aega trenni tehtud. Kühveldasin lund tee pealt eemale. Täna hommikuks oli osa tagasi tulnud ja läks veel 20 min. keskmise koormusega füüsilist tegevust enne, kui sai hakata linna poole vurama.
Veerenni raudteeülesõidul oli mingi anarhia. Tõkkepuud olid all, aga autod vuristasid sealt vahelt läbi. Tundus sutsu kahtlane tegevus, aga peale pikalt mõlemale poole vaatamist eeldasin, et ju on elektroonika nässus ja läksin massiga kaasa. Tükk aega hiljem raudteega paralleelselt sõites kuulen tagant vedurivilinat. Ju siis ikka päris nässus ei olnud.
Selleks, et poiss lasteaeda viia pidin valima uue tee, kuna minu tgavapärase trajektoori peal oli suur buss end risti hange keeranud. Ja kui ma lõpuks õigele tänavale jõudsin, selgus, et silmapiiril pole ühtegi parkimiskohta.
Õnneks olin hommikul meeltesegaduses lumelabida autosse visanud ja nüüd saigi sõiduvahend keset teed seisma jäetud ja suurde hange üks paras parkimisplatsi koht sisse kühveldatud.
Tööle jõudsin vaid 40 min tavapärasest hiljem, mis poole ulatuses oli tingitud kauem magamisest.

Nüüd on dilemma, kas minna lõuna ajal ronima või mitte. Reedelgi oli seal üks õnnetu rekka mäe peale ära surnud ja tekitas ummikut. Karta on, et täna on olukord hoopis hullem.

kolmapäev, november 19, 2008

Drytool comp. 30 nov.


EDIT* Võistlus on toimunud. Ja muu sellega seonduv info on järgnevate teemade all:
Et siis ilm kisub vaikselt külmaks ja esimesed purikadki juba tekivad. Sellepeale võiks teha ühe drytooli raskusronimise mõõduvõtmise.

Aeg:
Andresepäev 30 nov. algusega kell 11:00. Ilmateate järgi -2 .. -6 sademeteta ilm. Maa on tõenäoliselt valge.


Formaat: Aga mitte köies, vaid boulderingi moodi. Madalal. Mitmel erineval rajal, paremusjärjestus punktide alusel ja lõplikult finaalrajal.

Koht: Harku traavers. Tallinna läänepiiril Harku karjääri värava ligiduses. Infot koha kohta

Plaan: Seinale on märgitud ports radasid, vähemalt 5 või rohkem. Madalal ja erineva tehnilise keerukusega.
Igaüks kes tahab oma oskusi proovile panna ja teistega võrrelda poetab kogumiskarpi osavõtumaksu suurusega 50 kohalikku raha. Peale radade ronimist arvestame kokku punktid, mille alusel kolm parimat saavad siis oma järjestuse eraldi püsti pandaval finaalrajal paika sättida.
Lõpetuseks jaotame kogumiskarbi sisu kolme parima vahel 60-30-10%.

Registreerimine:Tore oleks eelnevalt teada saada, mitme osavõtjaga arvestada, siis sujub kohapealne korraldus ladusamalt. Siinkohal saab ka vajaliku varustuse kohta soove esitada. Ka muude üritusega seotud küsimustega võib samale aadressile pöörduda.

Korraldus: Põhiradadel piiramatu arvu katsetega, avatud ronimisega(võib kaasvõistlejaid vaadata), max 5 min. raja kohta. Vahepeal puhkeaeg 5 min. roteerimisskeem selgub kohapeal vastavalt osalejate arvule.
Finaalrajal osalejad ei tohi rada enne oma aega proovida, ega vaadata teisi rajal ronimas. Kaks katset või 10 min, kumb enne otsa saab. Eraldi on raja vaatamise aeg, mis on 6 min ja toimub finalistidele ühiselt.
Võistlejal on õigus kasutada oma spotterit, kuid igasuguse muu abi osutamine peale kukkumise pehmendamise on rangelt keelatud. Kohtunikul on õigus keelata selle reegli rikkumise tuvastamisel edasised katsed antud rajal.

Juhul, kui finaali pääseb ka keegi korraldajatest(rajamärkija) ja ei leidu erapooletut kvalifitseeritud rajameistrit, pannakse finaalrada püsti ühiselt (kõigil võrdsed tingimused). Muudel juhtudel peavad finalistid raja püstipaneku ajal viibima isolatsioonis (raja juurest eemal.) Finaalrada on pikem, kui ükski põhirada ning võib olla "üllatuslik".

Rajad: Rada on looduslikul paeseinal või tehislikul konstruktsioonil märgitud lintidega. Selgelt on märgitud alguse jalgade ja kirkade kohad. Mistahes kehaosaga raja piiridest väljapoole või piirdelindile toetudes loetakse katse lõppenuks ja kirja läheb enne toetuse saamist viimane positsioon.
Kuigi kalju on suurematest lahtistest tükkidest puhastatud ei ole raja samaväärsena säilimine garanteeritud. Võistleja peab arvestama, et nuki purunemises/alla kukkumises võib ta süüdistada vaid iseennast.
Rada võib olla osaliselt niiske, samblane või savine. Külmakraadi puhul ka jäine.
Kalju all maas on üldjuhul pehme pinnas mis jalanõude määrdumise kaitseks kaetakse (ei kehti lume puhul).
Rada loetakse läbituks, kui võistleja mõlemad ronimisvahendid on raja lõppu tähistaval nukil ja kohtunik on selle fikseerinud.


Varustus: Igalühel on kohustuslik varustus kiiver, ja kaks ronimiseks sobilikku vahendit (kirkat, fiid, ...). Mittestandardsed ronimisvahendid on lubatud vaid korraldajate loaga.
Soovitus kasutada ronimissusse. Kasside kasutamine on turvalisuse eesmärgil keelatud.
Kohapeal võimalus piiratud koguses varustust laenutada. Hea oleks oma soovidest eelnevalt registreerimisel märku anda. Varustuse puudumine ei tohiks takistuseks saada.

* Korraldajal on õigus antud juhendis õigustatud muudatusi teha ja üritus vähese osalejate arvu tõttu ära jätta või edasi lükata.


esmaspäev, november 17, 2008

Alustame dokumenteerimist

Nädalake puhkust on hästi mõjunud, sest nüüd suutsin juba 2/3 seina pikkusest ühe jutiga ära ronida. Jamasid tekkis alguses ja lõpus, kus ronimine suurusjärgu võrra tehnilisem. Jalg aga on parem kui enne, sest täna libises toss juba palju vähem seinalt maha.
Huvitav, kas siin on seos seina puhastamise ja kuiva ilmaga?

Igaljuhul sai peale jõu raugemist natuke keerulisemaid asju proovitud ning üks variant siis pildil. Algust pole hästi näha, aga seal tuleb kirkaotsad mingi ääre peale panna ja jalgedel on maapinna lähedal konreetne aste. Auk on väga samblane ja jalgadega sealt tuge ei leia, aga pole vajagi, sest peaaegu et ülatub üle astuma. Vahepeal on küll soov, et pea all oleks pehme matt, mis pisikese nuki murdumise järel kukkumist pehmendaks, aga sellest saab üle, kui nukk siiski terve püsib ja kirkateravik maha ei libise.
Kuigi esmapilgul on kirkaaukude seis nadi, siis hoolikamal uurimisel leiab sobivaid auke siiski piisavalt, et rada ka väsinuna alistada.
Proovige.

teisipäev, november 11, 2008

läks napilt

See piima joomine tasub ennast ikka ära küll ma ütlen. Juba mitmendat korda on peale jubedat matsu röntgenpilt mulle terveid luid näidanud. Seekord oli ilmselt kõige napikam.
Tahtsin üht metallpulka peenemaks viilida, ja panin ta selleks trelli otsa.
Trell kruustangide vahele ja pöörded põhja.
Mingi hetk andis aga kinnitusdetail järgi ja trell tegi vehkat. Pidurdades hoogu vastu minu labajalapealset. Töödeldav detail igaljuhul oli korralikult ja täielikult krussis.
Õhtul sai kõvasti jääkuubikuid tarbitud ja ühe jala peal hüpatud (traumapunkti ja tagasi).
Öösel eriti magada ei saanud, aga hommikuks on asi niipalju paranenud, et saab peaaegu juba jala peale toetuda.
Päeva siiamaani raskeim osa lapse lasteaeda viimine. Teine korrus ikkagi.
Nüüd istun vaikselt oma töölaua taga ja loodan salamisi, et keegi mulle köögist kuuma kakaod toob.

Tea, kas peaks nüüd ronimises väikese pausi pidama....

neljapäev, november 06, 2008

Krt küll


Just said minna soojaks mereveed...

Ehk siis just sain omale vastupidava telefoni, kui nad raisad tulid turule uue ja parema versiooniga.
Endise pritsmekindluse asemel nüüd veekindlus, endise 1,6m kõrguse kukutamise asemel nüüd 2.0m ja otseloomulikult on nüüd telefonil olemas spets volüümi nupud, taskulamp ja soft, millega telefonis olevat datat sünkida. XP1 on küll hea vastupidavusega, aga soft ja telefoni läbimõeldus/kasutusmugavus pole just kiita. mille peale meenubki, et pole veel seadmele avalikku hinnangut andnud.
Mismanüüdküllteen???

kolmapäev, november 05, 2008

Harku traavers

30m paekiviseina mööda ilma julgestuseta -- see on "Harku traavers". Aga suhteliselt riskivabalt, sest kukkumine ei toimu kõrgelt.

Astangu lähedal, kuid mitte päris. Varasemaid ronimise jälgi ei tuvastanud, seega hiljuti pole sellel eesmärgil seina kasutatud. Paldiski maanteelt keerata Harku Paekarjääri poole ja suts enne karjääri territooriumi vasakut kätt. Auto saab parkida mõnikümmend meetrit peale ronimiskohta paremale poole tee äärde.

Algus vasakult puu juurest, mille sisse on kasvanud üks metallplaat.
Esimene ots on nati pudine, siis üks pikem sirutus üle vesise prao, mis talvel ilmselt kinni jäätub. Siis läheb sein pisut paremaks ja suund diagonaalis allapoole.

Siis veel üks vee allavoolukoha ületus ning edasi on sein kõrgem ja praod konkreetsemad. Lõpp diagonaalis üles aga on jällegi nati niiske ja samblane.

Üldiselt on paekivisein selline horisontaalpragudega nagu ikka, aga kui tundub liiga lihtne, võib ju alati suts teise kõrguse valida ja väiksemaid nukke kasutada.
Viimased 5-10m on sein väheke kõrgem ja valikuvariante rohkem.

Raja plussiks siis pikalt enamvähem ühtlase kvaliteedi ja stiiliga sein, kust alla kukkudes kohe kallakust alla ei pudene, vaid ka natuke horisontaalset pinda on. Seina kivim, kui algus välja arvata on suhtkoht tugev ja kogu pikkuse ulatuses vähemalt 90 kraadine. Üle 90-e tähendab minu meelest negatiivi ehk siis väga pikalt on jalad kuskil seina all ära ja ripud käte peal.

Praegu on sein väga sambla ja mudaga koos, mistõttu mõneski kohas on tossuga jalgadele keeruline toetust leida Ja ega sõrmedki väga muda(ja külma) ei armasta, mistõttu mina ronisin enamus aega kirkadega. Lähiajal peab seinale ka kasse tutvustama, eks siis muutub jalgadele toetuse otsimine tunduvalt lihtsamaks. Igaljuhul avastasin, et mu uued kirkad on drytooliks karva võrra paremad kui vanad.

Väga bro koht, kui tahad omaette ronimistrenni teha. Ei mingit köitega mässamist ega mõttetut ajakulu. Sealsamas kõrval muideks ka kaks kõrgema seinaga "auku", kus köiega oleks midagi teha, kuid avan, et suhteliselt pudise seina ja väga negatiivse profiili tõttu pole seal suurt midagi teha. Kui siis ainult paar kirkaga ronimise liini.

Pildid on järjestuses vasakult paremale ning enamvähem ilma vahede ja ülekateteta. Aga loomulikult saab õige ettekujutuse alles kohapeal.

teisipäev, november 04, 2008

Mis talvel Norras?


Eelmise aasta eesmärgid said osaliselt täidetud, kuid aega vähe ja tegemist palju. Seetõttu võtan osa copy-paste meetodil, aga lisan ka uut juurde. Põhiline muidugi mis juurde tuleb on Rjukanist väljaspool olev kosk, mille vallutamiseks peab tükk aega autoga sõitma, tükk aega lumes sumpama ja kõva mees olema. Hemsedalis asuv Hydnefossen on siis selle talve suurim eesmärk. Loodetavasti ei sea ma latti liiga kõrgele ja leian ka paarilise, kellega koos seda seina ületada. Tööd tuleb selle nimel igaljuhul kõvasti teha.
Aga muidu siis miskit sellist:
  • Hydnefossen WI6 3 köit (hemsedal)
  • Rjukanfossen WI4 3 köit
  • Sabotorfossen WI5 3 köit
  • Nye Vemorkfoss WI5 3 köit
  • Skuffelsen WI5 3 köit
  • Verdens Ende WI5 5 köit
  • Vemorbrukfoss Vest WI5 2 köit
  • Gammel Nok WI4 3 köit
  • Topp pa Toppen WI4 3 köit
  • Refirefemann WI4 3 köit
  • Sjeldenheten WI5 3köit
  • ja Mael amfiteatris tahaks ikkagi käia
Muidugi jälle liiaga, aga eks kohapeal paistab, mis jääb ja mis läheb.
Seekordne minek veebruari lõpp ja ehk saab sel aastal eelnevalt ka kodumaal jääd proovida. Uued saapad on juba ostetud, aga ega saapad ise ei roni.

* Kuna ise pole veel seal kohapeal käinud, siis pilt võetud siit