xDream Moostes

alapealkirjaga

kolm käiku millest ühte ei ole ja teised ei tööta.

Asi algas nii, et parklas ratast korda sättides ja prooviväntamist tehes katkes täiesti ootamatult tagumise käiguvahetuse tross. Kuna uut trossi polnud kuskilt võtta ja mingit nipppi ei saanud uuesti kinnitamiseks kasutusele võtta, siis regullisime liiklusvahendi ühe kindla hammasratta peale. Tulemuseks siis kolmekäiguline ratas, millest kõige kergema käigu puhul oli kett liiga pikk ja hüppas kogu aeg kahe hammasratta vahel. Aga etteruttavalt võin öelda, et poole maa peal sai veel nati regullitud ja siis sai juba kõigi kolme käiguga normaalselt sõita.

Eimene ala Rulluisk ja tänu heale stardipositsioonile ei olnud ka alguses väga trügimist ja pingutamist. Rahulik samm ja hoolimata märjast teest kasvasid kiirused parajalt suureks.
Koht 7 ja edasi siis vildaka rattaga seiklema. Kohe alguses oli selge, et liivastel teedel on kolmekäigulisega jama sõita ja tuleb rahulikult võtta, et ratast mitte täitsa ära lõhkuda. Neljandasse (ratta teise) punkti läksime natike ringiga ja kaotasime sellega veel 2 kohta. Viiendasse jõudsime kohal 12 ja algas jalgsi joonorienteerumine. Valik langes A raja kasuks, kuna tundus olema sobilik rada. Joont käest ei lasknud, kuid vähemalt rabas liikudes oli küll tempo vägagi madal. Lisaks veel mõningad kõhklused liikumise õigsuses ning saimegi jooksuga ühele poole alles 16-ndaks langenuna.
Edasine punktivahe 10-11 oli pikk jalgrattaetapp, kus meie trajektoor oli üks keskmine variant päris mitme valiku hulgast, kuid nüüd juba 3x0,75 käiguliseks muutunud ratas ei lubanud head tulemust teha. Kõik kohad, kus tee oli natuke rohkem ülesmäge, kui lauskmaal pidin ma rattalt maha hüppama ja jala edasi lippama, sest pedaalidele jõuga peale vajutada ei saanud ning kergemat käiku kah polnud kuskilt võtta. Suusaradadel sai ühesõnaga kõvasti joosta. Seal oli ka üks järsk nõlv, kust korra koos ratastega alla ja pärast üles ronisime. Selle rattaetapi viimane punktivahe jällegi üks pikem ja mitmete rajavalikutega. Meie panime kõige otsemat teed ehk siis raudteesillast üle natuke mööda väga madalate käsipuude ja astmetega treppi (raudtee) ning siis põhja poole mööda metsateid. Kuskil siin metsavahel sättisin nati oma käiguvahetust täpsemaks ja edasi sai juba kolme korraliku käiguga sõita.
Kuigi ratta lõigul juhtus ühtteist, siis kokkuvõttes jõudsime vahetusalasse umbes samal positsioonil, kui olime eelmisest vahetusalast väljunud. Küll aga tegime seal alas kiirelt ja saime sellega 3 kohta ettepoole.
Nüüd väikene jooks kanuu algusse ja sealt siis mõlades edasi. Koht oli meil 13 ning liidritest ümmarguselt poole tunniga maas. Kuskil lugesin, et seekordne kanuu oli tuim mõlamine ja jooksujuppe ei saanudki kuidagi plaani võtta. Meie trajektoor küll miskit sellist ei olnud, sest vähemalt esimesel kolmandikul sai mitmes kohas kanuu minema lastud ja ise mööda maad silgatud. Liikumisteede animeeringul oli ka ühes kohas selge võit silmaga nähtav. Edasine jah oli suhteliselt üksluine mõlamine, kuid vastutulevad kanuud ja vette langenud puud tegid asja natukene huvitavamaks.
Kanuu lõpuks vahetasime kätt juba päris tihti ning peab nentima, et meie käevahetamistehnika lihvub aina täiuslikumaks. Edaspidiseks võib seda veelgi tihedamaks teha, sest ega väsinud käega tõmmata ei ole mõtet. Hea trajetoori ja jõulise tõmbe tagajärjel tõusime mõlamisega paar kohta, kuid märkimist väärib ehk asjaolu, et saime mõlamises kokkuvõttes paremuselt seitsmenda aja olles parimast vaid 7,5 minutit aeglasem.
Edasi tuli väikene jooks ronimisseina juurde, seal oli SI jaam natuke kõrgemale viidud, niiet pidi sinna ronima. See määrab küll vähe, aga siin siis paremuselt teine aeg. Nüüd veel mõningad jooksuotsad mööda teid, sihte, raba ja männimetsaaluseid, kuni jõudsime järgmise lisaülesandeni. Siin siis pidid kõik mööda paralleeltrosse üle jõe minema. Kuki-muki ütlesime meie, silkasime üle ja vahetusalas olimegi.
Nüüd jälle üks pikem lõik, kuid valikuvariante eriti ei olnud. Vaid üks teedega kaetud koht, kust üle jõe sai ning trajektoori sai sättida vaid ainult lõigetega. Me küll lõikasime sutsuke, kuid mitte mööda lühimat ja kiireimat varianti. Lõpu eel olid korraldajad veel kamaluga lisaülesandeid (karjääris traktorikummi veeretamine, ja veesuuskadega ümber poi sõitmine) pannud ning ka rajavalik oli ühes kohas täiesti arvestatavaks teguriks Meie valisime pika sirge ja asfalttee, kuid äärepelt oleks läinud mööda sihte trampimisele ja kogemata ei märganud kaardil lõike varianti. Pidevalt oli meil küll tagantpoolt tulijaid näha, kuid õnneks oli meil tempo piisav ja kohanumber suuremaks ei läinud.
Täitsa enne lõppu siis ka üks mööda lintidega tähistatud rada kolme kontrollpunktiga takistusjooksukas. Täpselt enne finishit oleksime äärepealt hakanud veel seal leiduva oranzi lindi pärast kellatornigi ronima, kuid kohtunikult pärides selgus et see polnud siiski vajalik.
Seekordne xDream hooaja lõpuetapp sai ühele poole siis ajaga 6:49:49 ning kohaks jäi meile ilus ümmargune 10.

Sarja kokkuvõttes jäime täpselt poodiumilt välja ehk siis kohaks kuraditosin. Ja kui meenutada, siis eelmisel hooaja lõpetamisel olime vist samas seisus. Üldkohad sarja algusest kuni siiamaani saadud siis sellised: 8, 10, 7, 13). Tõenäoliselt võib põhjust otsida esiotsa tiimide tugevnemisest, sest eks meiegi ole paari aastaga kogenenumaks ja osavamaks muutunud. Trenni muidugi pole eriti teinud, aga hähh, kas see ka midagi loeb :)

Kui aga järgmisel aastal saab siis paneme paremini.