teisipäev, september 04, 2007

xDream - Keila-Joa kandis

Aga vahepeal sai ju Keila-Joa'l xdreamil käidud. Ja ma polegi sellest midagi kirja pannud. Proovime siis tähtsamad seigad meelde tuletada.

Algus ratastega läbi militaarmaastiku. Kuigi panime peale kogemata vale teeharu valimist risti üle mingi prügise rohusiilu ja varemete vahe, säilisid kummid tervetena. Esimest punkti otsisime massipsühoosiga vale künka tagant. (1-2 min) Teist punkti otsisime esimesest koopast, kuid punkt oli hoopis teises (2-3 min ja suure pundi järgi jõudmine kitsal ja lombilisel teel). Enne kolmandat punkti oskas Risto keset sirget ja tasast teed mulle tagarattasse sõita mispeale minu tagumine käikar hammustas naksti neli tema ratta kodarat katki. Selle ajaga, kui me saime kodarad kõik enamvähem stabiilselt kõrvale painutatud ja pidurid lahti võetud ning liikuma, oli meist möödunud tohutu rattakolonn ning edasine sõit suundus kitsale metsavaheteele, kus möödumine oli ülimalt raskendatud. Kaotus 5-7 min pluss mõned peatused kodarate paremaks sättimiseks edasistel lõikudel.
Paar punktivahet sõitmist ja jõudsime mere äärde, kust vasturääkivalt kaardile ei pidanudki ujuma, vaid piisas ainult jalgade kergest märjakstegemisest. Nüüd tuli väike legendi moodi sõit, kus juhend oli teksti kujul. Esimesse punkti jõudsime niimoodi probleemideta, ning teise punkti arvatava asukoha juurde majaka väravas jõudsime mööda teed tunduvalt paremini, kui suur punt tiime, kes mööda rannaäärt liikusid. Nüüd kulges tee mööda kena rannaäärset matkarada, kus ma paar aastat tagasi oma pliksiga jalutamas olin käinud. Mäletan elavalt, kuidas ma pliks ühes kaenlas ja titekäru teises mööda seda pangapealset käisin ja kraave ületasin. Nüüd rattaga liikudes oli igaljuhul sama mõnus.
Legendi kolmas punkt pidi olema punkris ning kuna seal oli väga-väga-väga kottpime, siis läks seal palju aega. Valgusallikat meil polnud ning tegime seinakompamise-hargnemise meetodit. Ühes nurgataguses prügihunnikus siis Jaak selle jaama kogemata leidiski. Meie punkri juurde saabumise hetkel polnud seal kedagi ja meie lahkumise hetkel oli otsijate hulk kasvanud vähemalt 10-20 tiimiliseks.
Edasi oli suund mööda väga poriseid metsateid Vääna-jõesuu ranna poole ning siis mööda rannaäärt jõe suudme juures oleva sillani. Seal punkt silla alt ning kohaks hõigati meile 5. Pole paha. Lausa imekspandavalt hea tulemus peaks ütlema.
Järgmise punktini jõudsime peaaegu ilma viperusteta, kuid sealt edasi peale jõe ületust keerasin ma vist kuskilt täiesti valest sihist ära ning sattusime hetkeks oma asukoha suhtes täielikku segadusse. Risto pani lõpuks 1+2 kokku ja saime siiski õigele teele. Kaotus jällegi mingi 10 min.
Nüüd jällegi üks jõeületus, punkt ja siis üks pikem sõit. Ühe järsuma kurvi peal aga oli pudine pinnas ning kurvis kallutades kadus mul ratas alt ära. Kuigi külg valus ja prügine, ei olnud vahejuhtum siiski väga hull. Ajakulu aga minutike jällegi.
Järgmisse punkti sõit oli aga hoolsa kaardilugemise lõik. Mina nii hoolsalt ei jälginud ning sattusime lõpuks valele poole jõge paralleeltee peale.
Noh, ratastega vees kahlamine polnud meile üldsegi probleem, kuid aja ja energiakaotus oli selle valesti lugemisega 5-10 min. Vead neil kahel viimasel lõigul maksid ümmarguselt 10 kohta.
Nüüd veel üks rattaga metsas ragistamine, natuke sõtkumist ja olimegi esimeses vahetusalas, kus saime valikorienteerumise kaardid. Selleks hetkeks oli meie koht 13 ning kaotus liidritele pool tundi.

Jooksul erilisi vigu ei teinud ja arvan, et ka trajektoor oli küllaltki optimaalne. Meie jooksutempo on aga alati natuke nadi olnud. Vead kindlasti alla 5 minuti, kuid kaotus liidritele juba 50 min ja koht 19.

Järgneva rattasõidu esimene punkt ilmselt kõigil ühte teed pidi ja rajad juba sees, teise oli aga valikuvõimalus. Suhteliselt kogemata satume sellele lühemale ja huvitavamale rajavalikule. Mulle meeldib mõelda, et see oli ka kiirem, kuid see pole üldsegi kindel. Edasises pikal suure tee lõigul läheme natuke ringi, aga mööda suurt teed ning lõpus suudame ka 500m enne õiget teeotsa sisse keerata (2 min), kuid selle veaga vähemalt esialgu positsiooni ei kehvenda. Ja järgmine punkt ongi juba vahetusala, kus peale pisikest maleülesannet vahetame rattad kanuude vastu. Oleme kohal 18 ja liidritest endiselt kuskil 50 mintsaga maas.
Kanuu oli omapärane. Suurt osa sõidetavast jõest kattis paks roheline plägakiht. Ei oskagi öelda, mis see oli, aga ju ta mingi taimne ollus oli. Mõnes kohas oli sõites tunne nagu mõlaks mannapudru sees. Kui mõlamise järgi jätsid, siis jäi kanuu kohe seisma. Ja haises kah nagu mingi solgioja. Mitte küll igal pool aga seda lehka ikka oli. Alguses siis vastuvoolu, siis pärivoolu tagasi ja edasi kuni Keila joa eelse maantee sillani välja. Vahepeal tuli punkti võtmiseks korra puu otsa ronida (miskipärast kiskusid jalad krampi), korra tõelises solgiojas seilata, korra kanuud 100m kaldast eemale ja tagasi tirida ning ikka ja jälle sellest mannapudrust läbi trügida. Muideks sinna kanuu tirimise punkti unustasin(pillasin) maha oma kaardi ning sellele tuli veel korra järgigi joosta.
Kanuu lõpuks olime enda kohta väheke parandanud. positsioon 16 ja endiselt liidritest 50 min maas.
Nüüd järgnes üks korralik parkmetsa orienteerumisjooks mis sisaldas ka mõned lisaülesanded. Punktide leidmine iseenesest polnud mingi probleem, kuid jooksusamm oli tönts ja sinna kadusid ka mõned kohad. Lisaülesannetest siis sai Jaak Keila joa kohal kõlkuda ning mina Türisalu panga pealt köiega laskuda. Samas said teised jällegi kena coasteeringut ehk siis rannajoonel turnimist teha. Panga alt tulime mõnda punkti tee peal võttes juba finishisse, kus enne lõppu tuli veel väheke jalgpalli toksida. Millegipärast sattusin mina palli väravasse lööma ning teise korraga see mul õnnestuski.

Lõpus koht 17 ja kaotus võitjale koguni tund-kakskümmend. Meie aeg 8:26:43.
5 min ajaparandust oleks tähendanud 3 kohta paremat positsiooni, aga see jäägu siis järgmiseks korraks.

Kommentaare ei ole: