Täna ei tahtnud keegi minuga ronima tulla. Aga õnneks oli mul uus väike paarimees Muvo T200, kes vajalikul hetkel inspireerivaid sõnu kõrva sosistas.Niisiis selle "talve" esimene jää sai tehtud solo toptrope. Ja ma ei kasutanud enam haaratsit, aga midagi sarnast, mis vähe paremini köiel liikus ja ehituselt vähe tugevam tundub.
Algus kuni purikateni lihtsalt kergete kõpsudega kirka otsad õhukesse jäässe ja kassi kihvadel üles poole astuda. Purikate alumine ots suhteliselt jäävaene ja pudi. Keskel aga sai ka juba kirka korralikult sisse lüüa.
Enne aga, kui üle jäänuki jõuad lõpevad ära kohad, kuhu kirkasid panna ja nii oligi, et toetuspunkt kirka näol oli ühel hetkel kuskil põlve ja hargivahe vahelises piirkonnas. Seal tuli siis haaratsisüsteem peale panna ja üles kahlata.
Päris paarilisega on ikka julgem ja mõnusam, kuid saab ka niimoodi.
Tegelikult oleks kõigepealt paremat kätt olevat liini pidanud proovima, kus jääd rohkem ja minek lihtsam, aga nagu näha sai ka kohe raskemaga alustades hakkama. Jää ootab järgijaid.
P.S. see teine lähedalasuv liin oli vahepeal ära sulanud. Õnneks nägin seda alles siis, kui olin üles baasi teinud ja üle järsakunuki laskunud. Haa..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar