Wrong Parking

Teretulnud algatus Wrong parking
Endalgi on mõnel puhul tekkinud tahtmine fotoaparaadiga klõps teha ja kuskile interneti häbiposti üles riputada. Nüüd on siis see võimalus olemas ja järgmine kord kasutan võimalust. Viimane juhtum näiteks oli Eile Kesklinna sünnistusmaja taga parklas, kus keeg oli oma auto suisa keset teed parkinud. Õnneks sai seekord teiselt poolt saarekest välja nikerdatud.
Huvitav, kas sellise fotomaterjali põhjal saaks ka Falcki tegelased tagantjärele trahvi välja kirjutada?

Jalgrattateed Tallinnas

Minuni jõudis täna hommikul kaart Tallinna jalgrattateedega(osaline digiversioon siit[pdf]). Sinna siis peale märgitud olemasolevad jalgrattateed, sõiduteele joonitud jalgrattateed, planeeritavad jalgrattateed ja ka temaatilised poed. Esimese hetkega vaatasin kohe kesklinna kanti, kuna siin olen olukorraga kõige paremini kursis ning mõned jalgrattateed olid ikka väga imelikesse kohtadesse märgitud. Näiteks Pronksi-Liivalaia ääres Ahtrist kuni Olümpiani peaks olema spets jalgrattatee. Tegelikult on siin aga kõnniteede äärde mõned sildid üles pandud ja vist mõnes kohas ka natuke värvi maha pudistatud. Andke mulle andeks, aga koht kus ei ole võimalik SÕITA, seal EI OLE jalgrattatee!
Teisest küljest leidsin kaardilt ootamatutest kohtadest jalgrattapoode tähistavad mummukesed

City Bike Uus tn 33

Velospets Rohu 13

Kuna need jäävad aegajalt minu liikumistrajektoori lähedusse, siis vaatan millalgi üle, ehk on asjalikud.
Kaart on isenesest abiks, aga vähemalt mõõtkava võiks olla peale märgitud, siis teaks vahemaid arvestada. Kuna seal on peal ka Tallinna muu teedevõrgustik ja lähim ümbrus, siis saab selle kaardi osasid ka niisama avastussõitudel kasutada. Näiteks seal peal Harku järve tagune ja Tartu mnt ümbruse nurk Assaku kandis. Kahju ainult, et kirjanuka pole mere peale paigutatud vaid asjaliku kaardi peale. Igaljuhul peab kaardi juppideks lõikuma (Materjaliks selline paks kiletatud paber) või koopiad tegema ja nädalavahetusel sõitma minema.

Kuna vahepeal tegelesin hoolega puhkamisega, siis pole aega olnud sissekandeid treida. Seega alustame algusest.
Neljapäev sai käidud orienteerumas. Seekordne rada oli üles seatud Kõrvemaa metsadesse ning seda niivõrd hästi, et mul võttis kohe karbi lahti. Vähemalt pikal rajal (H21A) oli suur osa rajast planeeritud sellisel alal, kus väga palju teid ja radu pole ning paljuski tuli ise teerajaja osas olla. Punktide 9 ja 12 vahel oli tunne, et olen üksi metsas. Kuskil pold ühtegi inimest näha. Ilmselt oli selle õnne osas suureks määrajaks ka see, et erinevalt tavapärasest sai seekord juba suhteliselt varakult kohale jõutud ja rajale mindud. Lõpetades leidsin nööri pealt vaid mõned sama rada jooksnud tegelaste ajad.
Laupäev oli Maardu taga metsas orienteerumisüritus nimega XXXIII Suvejooks. Kuna selle piirkonna kaartidega on kitsas käes ja sealt tõotas hea kasutatav kaart tulla, siis tegin ühe väikese avatud raja (rogain) jooksu.
Esimesest punktis õnnestus mul kuidagi mööda silgata, kuues oli kas kohalike kurikaelte poolt ära pätsatud või siis korraldajate poolt paigaldamata unustatud. Igaljuhul sai seal hulga aega raisatud. ning kui ma kaardi kaugeimasse punkti jõudsin, oli ette nähtud tunnist 37 min. juba kulunud. Tegin siis tagasi tulles mõned üksikud looked sisse ja korjasin veel paar punkti ning sain oma 15 punktiga 2,5 min enne kontrollaega finishisse. Maastik on sealkandis ikka tase omaette, järsud vallid ja lugematul hulgal kõiksugu pinnakonarusi (mikroreljeefi). Ja loomulikult ei saa rahulikult joostes kaarti vaadata, sest maapind on igasugu kola täis, mistõttu ka muidu tasasel heinamaal võid plekkämbrisse astudes kägarasse panna. lisaks kõigele muule suutsin ma paar korda ka mingist okkalisest põõsast läbi ragistada nii, et siiamaani on kintsud punasetäpilised (loe auklikud).
Nüüd saab siis sinna kanti rattaga sõitma minnes kaart kaasas hoitud ning ehk ka miskit head ja huvitavat proovitud.

Rattatrenn ja uued rajad

Sel pühapäeva sai järjekordselt Jaaguga ühine rattasõit kokku lepitud ning boonusena sai ka Risto kaasa meelitatud. et asi niisama tuima sõitmisena ei toimuks kruvisin rattale ka kaardihoidja külge ning otsisin läbitava piirkonna kaarte. Tundub, et olen oma kaardimajandusega vähe segaduses, sest päris otsitavat kaarti ei leidnudki. Ainukesed kasutatavad olid Randvere 1:10000 orienteerumiskaart ning üks aerofoto Maardu taguse metsa kohta millele kena inimene oli rajajooned peale märkinud. Viimasele pidin veel kontorisse järgi minema, sest enamus kaarte mul seal paiknebki.
Igaljuhul tegime väikese võsaragistamise ja krossiraja läbimise randvere metsas, sõitsime mööda väikseid metsateid mere poole ning siis jalgarajake mere ääres. Igati tore, ainult enamus siiski kaardilt väljas ja tunde järgi, teadmata, kas antud suunas ka kuskile välja jõuab või peab äkki sama teed pidi tagasi tulema. Jaak tutvustas meile ka Kabelikivi mis kuskil muuga sadama kandis metsavahel kõrgub. Järgmisel korral, kui sõit sinna kanti viib panen ka ronimissussid kotti ja proovin seal üht liini. Tavaliste tossudega jaoks olid jala toetamise kohad natuke väikesevõitu ning all laiuvasse nõgesepõõsasse ei olnud suurt soovi kukkuda.
Sõidu põhisuund oli meil seekorda seatud Maardu tagustesse metsadesse sealsete karjääri radasid avastama. Teel sinna aga leidsime mingise uue ja sileda auto+jalgrattatee, mis läks muuga sadama järgsest ristist mitte maardu, vaid mere poole. See on vist mingi uus rajatav elamurajoon, kuhu korralik tee juba rajatud, aga maju pole veel ehitatud. Igaljuhul oli seal hea rahulik sõita. mingi hetk aga sai villand ja majaka juurest tõmbasime metsa. Üle heinamaa, läbi õuealade, koertest mööda ja ringiga Kallavereni. Peale seda tegime veel natuke metsaradu, ühe teada tuntud 5km ringi (punane rada) ning oligi limiit täis. Kuna tegelikult ei jõudnud veel eriti midagi avastadagi, siis peab järgmine kord kindlasti tagasi tulema.
Täpselt ei mäleta, kuid koos kojusõidu ja mõningate lühikeste peatustega sai vist 4 tundi ja 70-80 km täis.

Mahe õhtupoolik Pakri poolsaarel

Laupäeva õhtupooik sai Urmase eestvedamisel käidud Pakri poolsaare pangaga tutvumas. Algseks liikuma panevaks jõuks oli atraktiivse loodulsliku ronimiskoha otsimine, kuid tegelikult on seal ka niisama mõnus jalutada ja looduse monumente nautida. Siin-seal oli näha ka kalda serva alla tehtud pääsupesi ning mõned neist olid aktiivses kasutuses. Ja kui õhtu hakaks kätte jõudma ja Elisel 1,8a hakaks uni silma tükkima, sai köis lahti harutatud ja naised lapsed vähe laugemast kohast üles aidatud.
Kogu pangaalust küll läbi ei jalutanud, ega natuke ikka. Sellel jupil oli paar kohta küll, kus paistis väheke tugevamat ja konkreetsemat kivimit leiduma. Eks millalgi peab end kokku võtma ja ka ühe ronimispäeva tegema. Loodetavasti toimub see siis, kui muulukad valmis on, sest seal üleval kalda peal paistis lehti ja õisi meeletus koguses olema.
Mõned pildid sai kah tehtud, aga need jäid kodust kõvaketast kaunistama, eks hiljem riputan mõned näitlikustavad pildid üles.

TON Kolga-Aabla

mõnus ilm ja mõnus mets. Natuke enne poolt maad sai jalad märjaks ja
lõpus olid tossud mingi imeliku kollast värvi tolmuga koos. Tõenäoliselt
mingi öietolmu moodi asi, ei tea mis taimeke sellist asja eritab?
Jooks iseenesest läks enamvähem. Probleeme oli 7'nda pukti juures, kus
kaldusin liiga rappa(vasakule) ja siis ei teadnud natuke aega kuhupoole
joosta. Kaardil oli küll märgitud lähedal asuv lagendik, kuid looduses
oli iga küljes lagendikke. Kruvisin need siis järgemööda läbi ja
viimases oligi pidepunkt kontrollpunkti jõudmiseks. Teine viivitus oli
10'nda punkti juures, kus lasin ennast kaasvõistleja suunast mõjutada
ning kaldusin jälle suti vasaskule. Õnneks sain aru mis kraaviga
tegemist ja kaotus ei kujunenud suureks. Raja lõpuosa läbis räigelt
kivisid täis pillutud maastikku ning loomulikult olid punktid igal pool
kivide vahele/taha peidetud. Tuli kogu aeg hoolikalt suuna peale minna
ja silmad pärani lahti ringi vahtida, ega kogemata juba punktist mööda
jooksnud pole. Tempo polnud küll kõige edulisem, aga vähemalt ei teinud
vigu mis suuremad kui mõnikümmend meetrit.
Bahillid olid jällegi peal ja tegid oma tööd hiilgavalt. Kodus ainult
avastasin, et olin tossu sisetallad maha unustanud ja kogu jooks sai
tehtud ilma taldadeta. Hmm, selle pärast vist pidigi alguses paelad nii
pingule tõmbama :)

Kuidas "varast" häbistada.

Veel õnneliku lõputa lugu sellest, kuidas kodanik Evan hakkas ebaseaduslikult omastatud telefoni jälgi ajama ning kuhu see välja jõudnud on. Hetkel on teada piisavalt telefoni uute omanike kohta, et politseiga ukse taha minna. Tüübi põhieesmärk on aga vist see, et teadvustada sellise tegevuse taunitavust. Ehk siis kui leiad kellegi telefoni, siis ole hea ja tagasta see ausalt omanikule.
Eks üritab jälgida, kuhu see lugu lõpuks välja jõuab.

http://www.evanwashere.com/StolenSidekick/