Kuna vahepeal tegelesin hoolega puhkamisega, siis pole aega olnud sissekandeid treida. Seega alustame algusest.
Neljapäev sai käidud orienteerumas. Seekordne rada oli üles seatud Kõrvemaa metsadesse ning seda niivõrd hästi, et mul võttis kohe karbi lahti. Vähemalt pikal rajal (H21A) oli suur osa rajast planeeritud sellisel alal, kus väga palju teid ja radu pole ning paljuski tuli ise teerajaja osas olla. Punktide 9 ja 12 vahel oli tunne, et olen üksi metsas. Kuskil pold ühtegi inimest näha. Ilmselt oli selle õnne osas suureks määrajaks ka see, et erinevalt tavapärasest sai seekord juba suhteliselt varakult kohale jõutud ja rajale mindud. Lõpetades leidsin nööri pealt vaid mõned sama rada jooksnud tegelaste ajad.
Laupäev oli Maardu taga metsas orienteerumisüritus nimega XXXIII Suvejooks. Kuna selle piirkonna kaartidega on kitsas käes ja sealt tõotas hea kasutatav kaart tulla, siis tegin ühe väikese avatud raja (rogain) jooksu.
Esimesest punktis õnnestus mul kuidagi mööda silgata, kuues oli kas kohalike kurikaelte poolt ära pätsatud või siis korraldajate poolt paigaldamata unustatud. Igaljuhul sai seal hulga aega raisatud. ning kui ma kaardi kaugeimasse punkti jõudsin, oli ette nähtud tunnist 37 min. juba kulunud. Tegin siis tagasi tulles mõned üksikud looked sisse ja korjasin veel paar punkti ning sain oma 15 punktiga 2,5 min enne kontrollaega finishisse. Maastik on sealkandis ikka tase omaette, järsud vallid ja lugematul hulgal kõiksugu pinnakonarusi (mikroreljeefi). Ja loomulikult ei saa rahulikult joostes kaarti vaadata, sest maapind on igasugu kola täis, mistõttu ka muidu tasasel heinamaal võid plekkämbrisse astudes kägarasse panna. lisaks kõigele muule suutsin ma paar korda ka mingist okkalisest põõsast läbi ragistada nii, et siiamaani on kintsud punasetäpilised (loe auklikud).
Nüüd saab siis sinna kanti rattaga sõitma minnes kaart kaasas hoitud ning ehk ka miskit head ja huvitavat proovitud.