Jube milline uputus. Selleks, et taha aeda minna, peab kõigepealt kausitäie ploome tee pealt eest ära korjama. Ja et kaminaesisel platsil nati liikuda, peab veel teisegi kausitäie kuskile koguma. Ja et vähekenegi lillepeenras rohida (mitte et ma rohija tüüp oleks) peab sealt kolmanda kausitäie kokku koguma. Ja ma ei räägi mingitest pisikestest kaussidest, vaid ikka korraliku pesukausi mõõtu anumatest.
Jumal tänatud, et selle aasta üüratu saagikuse raskuse all murdus üks puu ja alla sadas mitu suurt oksa. Vähemalt järgmisel aastal on kergem. Aga teisalt on mul järgmisel aastal juba savi, mis seal aias toimub, sest resideerun siis loodetavasti juba mujal.
Seniks aga ploomipaanika...
2 kommentaari:
meil siin läks öösel vastu pühapäeva kõht tühjaks ja tegime su ploomidest kooki.
igati normaalne:)
Ja kui liiga palju uputab, siis leidub ilmselt inimesi, kes on ohvrimeelselt valmis aitama uputust likvideerida ;)
Postita kommentaar