tore päikesepaisteline lõuna võpsikus

Astangule ei pääsenud ligi.
Panime Tabasallu. Tegelt mitte päris sinna, aga lähistele.
Seal kõigepealt kirkadega mõned läbimõeldud liigutused ja sopstigi oli negatiivne pragu alistatud. Teisel korral võtsin prao kõrvalt ja sattusin ajutise kirkaasetuskohtade puudumise tõttu sutsuke hämmeldusse. Hämmeldusin seal seina peal kuni näpud töntsid ja pransatasin köide.

Järgmisena proovisime ilma kirkadeta. Inimkäe poolt aastaid puutumatu sein oli loomulikult pudine ja silmad kohe kivipuru täis. Ja ega siis käed kah sellise sodi sees ei püsi. mitmenda korra peale hakkasid juba paremad käe ja jalahaarded välja kujunema ja meelde jääma ja jõudsin poole seina peale. Siin aga vedas tehnika ja jaks alt ja oligi kaputt.

Jäi üle veel üles zumaaritada ja tagasi tööle vurada. Aga kättemaks seinale tuleb tuleb kindlasti magus.