Väo on in.

Ma valetasin. Enese õigustuseks pean ütlema, et tahtmatult. Ma tõemeeli uskusin, et nädalaga ei teki veel piisavat ronitavat jääd. Ja nii ma siis ütlesingi, et kui hästi läheb, siis jää tuleb ehk järgmisel nädalal.
See oli eelmisel nädalal.
Laupäeva õhtul tuli mõte hommikul varem kargud alla ajada ja väike jalutuskäik teha. Isegi lumesaju lubas ilmateade järgi jätta ja päikese välja ajada. Panin isegi asjad õhtul enamvähem valmis, et hommikul lihtsam oleks. Kella helisemise peale aknast välja piiludes paistis aga ikkagi tihe pilvkate ning lumesadu. Lootusetuses keerasin tagasi magama.
Pealelõunal oli aga juba paar korda vilksamisi päikest näidanud ning hooti oli isegi lumesadu järgi jäänud. See ajas mind asju uuesti kokku panema ning loodusesse.
Betooni tänav oli lahti aetud, aga parkimiskohta loomulikult mitte. Pole hullu, kui lumelabidas autos. Kott selga, räätsad alla ja minekut.
Vajun sisse vaid kuni põlvini. Lumi on hästi kohev ja ei paku isegi räätsaga erilist tuge. Siiski on lihtsam, kui ilma. Karjääri servale jõudes on hea meel, et köie ja kirkad kaasa võtsin, sest avanev vaade on jäine. Koheselt oleks ronitavad paar erinevat liini ning kivi appi võttes veel mõned. Valin välja kõige jämedama ning sean üles väikese tugiköie.

Üleval on lumine. Keskel on märg ja all on suisa vesine. Jalgadele leiab tuge vaid hästi seina äärest, sest sügavale lombile pole veel jääkoorikut peale tekkinud. Sätin seal serva peal omale julgestuse valmis ning proovin ronida kah. Köis on vahepeal pulgaks muutunud ning haarats ei kipu liikuma. Poole seina peal on sõrmed jääs. Liigun vaikselt ülespoole pidevalt sõrmi liigutades ning julgestusega võideldes. Kõigest hoolimata arvan üleval peale kinnaste vahetust, et sellest ei piisa ning laskun uuesti alla.

Teine kord on sõrmed soojemad, aga liin natuke raskem. Tulemus on sama ehk jõuan üles kogu varustusega. Algus on tehtud, ja tunne on .... mitte väga külm.

Kaks tundi autost autoni. Hulganisti lumes sumpamist ja nati ronimist. Kui nüüd enam hullult lund ei saja, siis liginemise rada on sisse tambitud ja üks parkimiskoht ära roogitud. Pole muud kui andke aga minna. Karta on, et Harku karjääris on seis midagi analoogset, aga seal on parkimiskoha sisserookimine raskem.