Eilse sooja päeva puhul leidsid kolm parajates aastates põngerjat, et see musta värvi kleepuv ollus on hiiglama hea maskeerimisvahend ning sellega käed ja jalad (ja muud kehaosad) kokku määrides on nii tore sõrmi nagistda ja üksteist "böö.."'tada. Millega nad aga ei arvestanud, oli see, et õhtu saabudes ei lase neid sellises olekus tuppa mitte üks normaalne lapsevanem.
Esimene katse oli küünelakieemaldiga. Kasu ei miskit. Neeger jääb ikka neeegriks.
Peast käisid läbi veel lahusti, bensiin ning naabri käest laenatav auto pigiplekkide eemaldusvahend. Kuna üks neist põngerjatest oli meil laenuks, siis ei julgenud päris bensiinileotisega pihta hakata ning otsisin katlamaja riiulite sügavusest välja kunagi sinna unustatud spets kätepuhastusvahendi. Karm keemia, mida kasutatakse töökodades räige roka maha saamiseks. Ma pole juba aastaid käsi nii mustaks saanud, et seda oleks vaja läinud.
Edasine tegevus meenutas ühes küljest traumapunkti tuba oma vatipatjade ja tupsutamistega ning teiselt sõjavangide ülekuulamistuba palja ihu, vooliku ja külma veega. Sinna vahel mahtus räige piinamiskamber hammustavate sitikatega, keda ei tohtinud (pigiste) kätega eemale ajada.
Ilmselt on nüüdsest need kolm inimhinge oma pigiga mäkerdamise õppetunni kätte saanud.
Lõpp hea, kõik hea.
Pilt siit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar