Jõevett vahustamas

On mitmeid kordi kutsutud ja alati on ajagraafik tihe olnud. Seekord siis sai lõpuks ometi slallivõistlusele jõutud. toimus see Valgejõel Suru silla juures ning vahust vett oli seal kahes kohas.
Eelmine ja ainuke kord, kus olen istunud lühikeses süstas ning "vahuses" vees oli mõned aastad tagasi ning see oli üldse mu esimene süstas istumine. Seekord oli ootusi vooluga vähe paremini toime tulla ning kujundada arvamus, kas on tulevikus mõtet väikese paadi muretsemist kaaluda.

Esimene tunne peale paadiga veele saamis oli "Krt, see ei hoia ju üldse suunda!" ja teiseks, et "Sellega ümber minemiseks peab ikka kõvasti vaeva nägema". Tuleb välja, et mõlemaga panin puusse.Lihtsalt suuna hoidmiseks peab aeruga tööd tegema ning ümber minemiseks tuleb kallutamine ära jätta ning aeruga mitte tööd teha.

Rahulikuma vooluga kohtades tunnen ennast kindlalt. Manööverdamisega saan hakkama, aga loomulikult mitte nii kiirelt ja täpselt nagu slalomistid.
Kiires voolus olen koba. ei oska voolu "lugeda" ning õigel ajal õigele poole kallutamine ning hoidmine on veel müstika. Aru saan, mis tegema peab, aga välja ei tule.
Vastuvoolu väravad meeldivad mulle rohkem, kuna siis näen mis vool teeb ja olen rohkem "paigal".
Paat oli minu jalgade jaoks lühike ning päkad olid kogu aeg sunnitud asendis pinges. Krampidest hoidusin iga nati aja tagant jalgu vabastades. Õhtuks olid sääremarjad nagu oleks päev otsa varvastel kõndinud.

Kuigi vesi ei tundunud algul üldsegi külm, oli peale tunnikest(kahte) suplusi ja rabelemist kaldale tulles kerge võdin sees.

Aeruga mööda väravaid tagumine viskas lõpuks ikka väga villast juba. Keha ja pea sain ilusti läbi, aga siis panin nätaki aeruga kaikale pihta ning jälle trahv kaelas.

Tulemustest pole mõtet eriti rääkida. Põhivõistluse esimese sõidu lõpetasin pea alaspidi ning õigeks keeramine ei õnnestunud. Mütsi õnneks leidsin veest üles. Teisel sõidul jätsin mütsi maha ning sain aja kirja, aga nii taga otsas, et ülejäänud olid kalendriga eest ära.

Minu õnneks oli seekord toimumas ka eraldi algajate arvestus, kus rajale tuli teisigi rohelisi. Esimene sõit oli nurgeline. Vastuvooluväravatele ei saanud õieti alla sõidetud ning pärivooluväravatest kandis vool oskamatu kallutamise tõttu mööda. Aeruga muidugi tagusin väravaid kah. Positiivse poole pealt jäin püsti ning sain aja kirja.
Teine sõit oli juba parem. Taskutesse sai enamvähem korralikult sisse ning väga suuri silmuseid ei teinud. Aer käis muidugi ikka kolks ja kolks. Silla all tuli aga 19-nes värav ikkagi auringiga. Tulemuseks mitte kõige kehvem teine aeg.

Nüüd on aga see jama, et oma paadiga ma selliseid manöövreid teha ei saa. Isegi kui aega ja kohta leiaks.