xdream rõuges.

Kanuu algas kiirelt ning mul ei jäänud väga aega trassi üle vaadata. Ja kuna seekord polnud mina kanuupunktide võtja, siis tegelesin rohkem mõlamisega. Päädis sellega, et punktivõtja pani jooksuga ning meie panime paadiga. Saime aga varsti aru, et ka kanuu pidi punkti jõudma ning seega tegime topelt tööd. Kolmandas punktis uuesti kokku saades olime suht kehval kohal. Mõned tassimised ja mõlamised hiljem sai juba kanuu läbi ning tuli kuival maal kohta parandama hakata.

Väikene jooksulõik ning saime hakata linnulaulusid kuulama. Sagimist oli kõvasti ja kõige selle vidina hulgast oli üks tuttav. Panime siis kiirelt paberile kirja mõned eesti levinuimad metsalinnud ning saimegi vaid kaks miinust.

Rattaetapp algas kangelt, aga kaart sai mõne kilomeetriga tuttavaks ning jõudsime 8-nda punkti lähistele. Või noh ma arvasin nii. Kogu punt hüppas ratastelt maha ning tormas võssa. Punkt pidi olema ju siinsamas lähedal. Suure ähmiga või hoolimatusest ununes kaart kaasa haarata ning varsti oli seis, kus punkti ei tulnud ega tulnud aga meil polnud kaarti. Aegajalt sai kaasvõistlejate paberitele pilgu peale visata, aga see väga ei aidanud ning polnudki muud võimalust, kui usaldada jälge, mis kuskile kaugusse kadus. Kuidagimoodi saime ikkagi punktini ning sealt tagasi ratasteni tulles selgus kurb tõsiasi, et siiski oli sinna kulgenud rahuldav rattarada ning me lihtsalt ei märganud üle heinamaa kulgevat tol hetkel õrna tallatud rada. Siitkohast ajaline kaotus kuskil 8min. Kohti kaotasime kah oma 15.

9->10 etapp sai valitud otse mööda väiksemaid radu. Natuke oli üle puude tõstmist, nati oli soppa ja tüma maad ning ohtralt tehnilist rattarada, kus korraks ka käpa maha panin. Päädis munamäe otsa sõiduga, kus olime oma eksimusest 10 kohta tagasi sõitnud. Võrreldes ringisõitjate ja otsetrügijate aegu, siis tulemused enamvähem võrdsed.
Kui vällamäe jalamile ratta ära pargitud sai, hakkas esimene tõsisem jooksukas. Ja kohe nii tõsine, et pool oli ülesmäge ning teine pool allamäge. Suunad olid paigas, punktid tulid ilusti vastu ning probleeme peale jaksu puudumise polnud. Peale 3,8km pikkuse etapi lõppu olime oma kohta mõne võrra parandanud.
Rattasõit suusaetapini oli lihtne, aga kogu tiimil polnud täiega laksamiseks piisavalt jaksu. Lõpus panin veel suusastaadionist mööda kah, sest kaart oli selle koha pealt nati kulunud olemisega ning ei teadnud kust ära peaks keerama. Sinna jäi ilmselt minut-kaks maha vedelema.
Peale suusatamist, mille lõpus me käpuli käisime, panime muidugi suurt teed mööda ajama, aga õigesse kohta jõudsime siiski kohale. Nüüd oli siis see hetk, kui pidi lunastama oma linnulaulu trahvipunktid. Meil läks kahe punkti otsimisele 3 minutit ning olimegi valmis edasi kihutama. Kuni vahetusalani polnud muud kui pedaale tallata ning mõnest teeotsast sisse keerata. Teevalikuid ei paistnud siis, ega ka nüüd rahulikult kaarti uurides.

Teise jalgsietapi kaks esimest punkti olid kerged. Seal vahel oli küll üks mülgas, mida pidi kopra moodi ületama, aga sealt sain õnneks tulema vaid mudase jala ja veritseva sõrmega. Hullem oli aga lugu 29-nda punniga, mis meie jaoks liiga ümmarguseks pähkliks osutus.


Millegipärast sattusime valesse soonde ning siis ei saanud enam paika. Ju siis aju ei tahtnud uskuda, et nii mööda panime ning korrektuurid olid rasked. 7 minutit hiljem saime aga lageda kaudu õigesse auku sisse. ning ka punktile ilusti pihta. Väljanägemiselt olid nad täpselt samasugused.

Jõge mööda liikumise alguspunkti (32) jõudmine oli meil vaevaline. Suuresti tingitud strateegia puudumisest, sest nüüd rahulikult kaarti vaadates oleks hoopis tesitmoodi liikunud. Kaotus 5min. Sealt edasi jalgupidi jahutavas vees sulistades oli aga mõnus.
Kiirelt kaks trossiga ülesõitu ning supsti kanuusse. Siin saime tassimised ja sikutamised hästi ning möödusime kahest tiimist.

Kõige suurem kaotus tuli aga 41-se ehk paisu otsimisega. Eelmisest punktist tulles kaldusime (minu juhtimisel) väga paremale ära ning punkti läheduses oli metsaalune lohasid tuugalt täis trambitud. Silkasime siia ja sinnapoole, aga suurt enesekindlust ei saanud enne, kui kuulsime mingit veekohinat. Kaotust tugevad 9 min.

Mööda külma veega oja üles pladistades tuli kõvasti puude vahel turnida. Lisaülesande alguses ei olnud mingit tahtmist korrakski seisma jääda, sest sääski oli nii et mustas. Tegin võimalikult kiirelt selle ülehaibitud trossil kõlkumise ühelt oru kaldalt teisele, oja mööda alla tagasi ning finishi poole. Jälitajatel jooksime lihtsalt eest ära. Tuimalt. Ju me siis lihtsalt olime piisavalt kaua ekselnud ning sellega seoses taastunud.

Finishis numbreid uurides selgus aga tõsiasi, et üks kanuu lõpupunkt on meil märkimata ning sealt saime laksaki 45 minutit lisaks.

Kokkuvõtes 36-s koht. Ilma trahvita oleks olnud kuskil 20 ringis ning kui sealt veel mingi osa vigu maha arvestada, siis sobiks täpselt 17-18ndale kohale.
Rada ise oli füüsiliselt nõudlik oma ligi 1200 tõusumeetriga. Mõnes kohas oli rattatrajektooril ka valikuid, kuid väga palju oli edasitagasi sõitmist (20,24,25)

Kogu kaasa võetud 3L jooki sai otsa ja lisaks kaanisin veel igas joogipunktis kuni pool liitrit juurde. Söögiga väga ei laristanud. 1 geel ja üks batoon, aga vist piisas.

Pildid Fotoluksist ning oma kaamerast, mille raja tagumise huvitavama poole ajaks olin vahetusalasse maha jätnud.