Jälle laua taga

Nagu juba mitmel aastal on tavaks saanud, siis puhkuse ajal ma ei kriba. Lihtsalt pole aega, viitsimist ja tahtmist ennast arvutiklaviatuuri taha istutada. Hiljem peale puhkust saab siis natuke viidatud asjadele millega vahepeal on hakkama saadud.

Seekord ei räägi ma ühestki võistlusest.
Ma ei kirjelda isegi ühtki matka või marjulkäiku.
Isegi isiklikest sportlikest saavutustest ei proovi ma teile teada anda.
Kõik need tulevad ehk hiljem, kui on sobiv hetk.
Praegu lisan siia alla vaid ühe pildi, mis peaks lühidalt kokku võtma selle, mis juhtus mu selleaastase puhkuse esimestel päevadel.
Elu on lill.