2012 xDream'i avaetapp Tallinnas

Stardipaika jõudsime seekord minimaalse ajavaruga. Seljakotid olime jätnud rattaalasse, sest kolmveerand tundi suudame ilma joogita likuda küll. Jooks aga selle võrra oluliselt kergem.

Stardist minek üle Harju mäe ning Hermanni tagant nõlvale. Kahjuks tegime massiga kaasa tiigi taha kinni jooksmise mis lisas ajale minutikese.

Valiku tegemise ajal jäi õnneks silma kiri, et tuleb võtta vaid 5 punni ning valisime lihtsamini ligipääsetavad ehk 34-35-33-46-37. Mingeid ootamatusi ei olnud, aga kogu see aeg uurisime kaarti, et kuskohas on siis see üheksas punkt.  Vahetult enne valiku lõppu olin lugemisega jõudnud jooksuralli jupile ning sealt keskelt paistis ka päästev number 9. Järgnev teekond kuni rulli alguseni läks edasise raja läbivaatamise tähe all. Rullis oli mingid vimkad sees ning rapsida polnud mõtet. Seekord oli dkoraldajad õnneks spikrid ette andnud ning läbihammustamine käis natukene kergemalt.

Niisiis rullid jalga ja legendi lugema. Esiteks tegime hüppe 4->11 säästes 2 kilti. Seejärel jätsime ära pauna 14-17. 21-27 tulime otse mööda sama teed tagasi, mis oli kah veits lühem ning hüppasime üle kraavi rannaäärsele kergliiklusteele. mida mööda uhasime kuni 29-nda sammuni. Nüüd proovisime rada mööda liikuda, kuid tekis väike segadus ning lähenesime loogiliselt. Punkt pidi asuma tee lõpus ning teed lõppevad sealkandis mere ääres. Ühe selise juurest punkti 14 leidsimegi.Sealt edasi oleks olnud suht lühike maa (koos 45-54 lõikega) viimasessse punkti, kuid pöörete asukohad millegipärast hästi ei klappinud. Võtsime jällegi loomingulisuse appi ning legndist paistva rannahoone järgi saime ka punkti asukoha üsna hõlpsalt teada. Vahepeal oli meile mingi ulmeliselt väike (ühekohaline) kohanumber öeldud, mistõttu proovisime kõike hoolikalt teha ning mitte rapsima hakata.

Peale pisikest lisaülesannet saime rattale ning kohe esimesse punni minekuga ajasime tänavad natuke sassi. Tulemuseks poole minutiline lisakaar. Kopli liinide taguse puu juures jõudis meile järgi Vaude, kes ka eest libisema hakkas. 5 punktivahet hiljem veel nägime, kuid liikumise tempod olid ikka erinevad.

Lisaülesanne 24 punkti juures on mul juba aastaid meeles mõlkunud, kuid kahjuks ei tehtud seda nii nagu vaja. Selle asemel, et tünni sisse vahutava vee juurde laskuda sai ainult tünni väliskülge mööda üles ja alla liikuda.

25-26 tegime sisse ühe tarbetu haagi ümber märgala mis lisas ilmselt nii minuti jagu. Kogu rattaetapp oli nigel sõita. Kett viskas üle ja vajutada ei saanud. Peab kiiremas korras miskit ette võtma.

klikka pildil, et näha trasse

Lennusadama juures panime rattad aedikusse ning suundusime Patarei kompleksi siseorienteerumist tegema. Esimene ülesanne oli leida ligi- ja sissepääs. Sellega viga minut. Meie puntide järjekord oli 31-32-33-34-35-36-37-38. Esimene oli lihtne, kuid juba teise punkti minek oli pähkel (alla teisele, kekmisest trepist alla esimesele, läbi õue paremalt sisse ja käänulisi käike mööda punktini). See polnud aga midagi võrreldes kolmanda punktiga, kuhu esimesel katsel ootamatu seina tõttu ei jõudnudki. Igatahes oli ajude ragistamist parasjagu ning kuskil poole peal hakkas enamvähem arusaamine tekkima, et kust ja kuidas liikuda ning kuidas teekondi planeerida. Igaljuhul aia alt läbi ei pugenud, müüridest üle ei roninud ning uksi ei avanud. Hoolimata pikkadest mõttepausidest saime üÜllatusena ka selle etapiga suht eeskujuliku aja ning jätkasime heal positsioonil.

Kui me olime lisaülesandeks olnud kahe paadi vahelisest võrgust üle roninud, selgus, et punkt oli esimesel laeval ning see jäi meil võtmata. Mis siis ikka, oleme ennegi lisaülesandeid mitu korda teinud, ei olnud seegikord väga raske. Teisel korral polnud ka järjekorras seismist ning sai kiirelt oma tempoga tehtud.

Järgnev kanuu läks sujuvalt. punktid lihtsad ning lainetust minimaalselt vaid viimasel otsal linnahalli juurde saime vahetult enne meid sadamst väljunud kaatri laineid tunda. Loksutas küll, aga võtsime ettevaatlikult ning ees ja taga laiutava tühjuse tõttu sai seda lubada. Hoolimata krudisevast tundest õlas oli tõmbamine enamvähem ning ajal polnud viga midagist.

Viimane jupp jooksmist enne finishiläbu sisaldas punkti linnahalli katuse tagumisel küljel. Oleks pidanud kuulama oma sisehäält ja minema ringiga, kui dsel juhul oleks jäänud olemata see mitmest astangust käepäraste vahenditega üles ja alla ronimine. Esimesest tegime pätti, teisest turnisime mööda antennikronsteine, kolmandast ronisime üles mööda kaablitoru ning päris üles jõudmiseks olid väiksemad astangud. Teisel pool sai lihtsalt rippu lastud ja alla hüpatud ning punkt oligi pihus. Kogu asi läks maksma 2-3 minutit.

Peale jooksu läbi vanalinna vabaduse väljakule veel kerge kummivenitamise ülesanne. Kõige ladusamalt ei läinud, aga saime kõik mõne katsega üles. Enne finishit oli jäänud veel vaid köit mööda seinast üles saada. Meile oli jäänud vaid üks ilma sõlmedeta köis ning tegime sealt kiirelt pätti ja sikutamist lükkamist. Minul oli rattasõidust alates veel kiiver peas mis tähendas, et teised astusid mulle pähe ja siis tõmmati mind kah servale.

Lõpuaeg 4:36:01, puhas sooritus (napilt) ning üldpingereas seitsmes koht. (Poole vähem, kui eelmise hooaja avapaugul). võitjale kaotust 24 min mis teeb 8,7% (eelmisel aastal 19,5%).
Vigu kokku hinnanguliselt 7 minuti jagu ja mõningad lühemad jokutamised lisaks. Peab nentima, et kui targemaks ja tugevamaks saame, siis võib parematki saavutada. Aga nüüd trenni tegema.