Ma käisin Tenerifel

Sihtkoht: Tenerife & La Gomera
Aeg: Aprilli teine pool, kui ilm juba soojem ja kuivem.
Eesmärk: Pulmareis. Nati päikest, nati ookeani, nati kultuuri, nati loodust ja nati trenni. Suures koguses kohalikku ja mitte nii kohalikku sööki ja jooki.
Kuidas: Odavlennud sinna ja tagasi, kohapeal auto ja majutused viies eri kohas.

Eeltööd tehes oli peaaegu igale päevale midagi planeeritud ning tundus, et vaatamist ja tegemist on seal Saaremaa mõõtu saarel rohkem kui kahte nädalasse jõuab pakkida. Alustades rannamõnudest ja lõpetades vulkaani otsa ronimisega. Kui aeg läbi sai, siis umbes nii oligi, et põhiasjad said kõik üle käidud, aga paar punkti ei mahtunud kahjuks ajagraafikusse.

Esimesel õhtul saime vaid auto kätte, hotelli võtme ning linna peal õhtust süüa. Kõik tundus tore ja meelitav. Hiiglaslikke cucarachasid nägime õnneks vaid õues ringi sibamas.

Esimene täispäev võtsime ette turismiatraktsiooni "Paisaje Lunar", mis on heledast liiva/kruuskivimist moodustunud omapärased formatsioonid kuskil metsas. Matkarada sinna eestlase jaoks harjumatult rohkete tõusumeetritega, kuid mulle meeldis. Esimene mekk seedrimänni metsadest hiiglasuurte käbidega, sinkavonka üles-alla kulgevatest matkaradadest ning faunast. Auto jätsime Vilaflor'ist mõni kilt edasi tee äärde ning seadsime sammud üles.

Kogu ring oli suts alla 10 kildi mille sees tõusu 930m. Loomulikult ei unustanud me ka väikest piknikku veini ja juustuga. Saiapuru andsime aga lähedal ringi luusivatele kohalikele "kanadele". Omapärase kogemuse osaliseks saime laavakivimist pudisel nõlval. Meenutas nati liivadüüni mööda liikumist. samamoodi pehme ja järsk, ainult et pole nii peenike liiv, et tuulega silma läheks. Lisaks hea lihtne pärast fannimist sodi tossust välja koputada.
Sihtkoht ise oli fotogeeniline, ainult et polnud korralikku aparaati, millega majesteetlikke kaadreid salvestada. Väga ei julgenud seal turnida, kuna iga puudutusega tuli turismiatraktsiooni küljest tükke

Muideks esimene koht, kus näen, et matkarajal on keelatud jalgrattaga sõita. Tenerifel on see millegipärast suht paljudes kohtades nii. Isegi täiesti sõidetavad rajad ning korraliku rattaga mõnusat elamust pakkuvad on keelumärkidega sildistatud. Ju on mingi erosiooni teema. Samas on mõningal juhul kõrval viidatud ka rada kust rattaga liikuda tohib.

Päeva mahtus veel eestlastele täiesti sobiva temperatuuriga vees ujumine turistide linnaosas ringi tuiamine ja esimene niiöelda kohaliku toidu kompott.
Järeldusena võib öelda, et jänesed on neil kondised, kartulid on eestaste jaoks suht tavalised, mojo-sid on väga erinevaid ja igaüks leiab tahtmise korral oma maitse. Paremates kohtades hoitakse õllekannusid sügavkülmas, mis tagab mõnusa värskendava sõõmu natukene pikemaks ajaks.

Sissejuhatus puhkusele oli tehtud, esimesed nahalaigud punaseks põletatud, esimesed sinikad ja kriimud saadud, esimesed lihased andsid korraks märku. Järelikult oli õige aeg plaanis muutusi teha ning järgmiseks hommikuks sättisime endid praamiga Gomerale sõitma. Õhtul kükitasime selle nimel läpakaga retseptsiooni ukse taga vaba wifi levialas ning uurisime asju. "Väike" õlu muidugi kuulus asja juurde.