Kui oled eneseulgestuses, siis hüüa "ENESEJULGESTUS".
Ma ei hüüdnud.
Lihtsalt polnud kellelegi hüüda ja vähe imelik oleks olnud üksi kalju peal kõlkudes kisendada.
Aga tegelikult ma ikka päris julge polnud kah, väike kartus oli põues ja kontrollisin enne ikka mitu korda madalamal oma süsteemi enne kui kõrgustesse ronisin.
Aga täpsemalt:
Köie rippuvale osale raskuseks polnud muud võtta, kui üks vettinud puunott sealtsamast seina kõrvalt maast. Töötas küll ehk siis oli parasjagu raskust, et köit haaratsist ja haaravast läbi sikutada ilma et mind seinalt maha kisuks.
Peale esimest üleval käimist tegin täienduse rinnavöö (lindi) lisamisega ja haarava asendi koha pealt. Samuti tegin nüüd asümmeetrilise haarava. Kohe julgem hakkas. Loom
Lõpetuseks natuke ka kirkaga ronimist ja natuke raskemat rada.
Kuigi saviplögast libeda tossuga oli keeruline, jätsin reaalse kukkumise siiski mõneks teiseks korraks. Ja järgmisel korral panen nööris haarava, mis tundub kindlam.
Ja igaks juhuks siiski mainin üle, et ega haarats pole solo-julgestuse jaoks ikkagi õige vahend. Kel vähegi oidu peas, see kasutab mõnda tugevamat kindlamat jubinat või siis väga ettevaatlikult ja alati tagavarajulgestust kasutades. Ja altjulgestuses MITTE KUNAGI!
Materjali julgestuses solo ronimise kohta on netis palju, ja igalt poolt kumab läbi tõdemus, et hetkel on parim saadaolev vahend Wren Industries Silent Partner.
Ülaköit saab ka tavaliste köiest kinni haaravate seadmetega teha, kuid altjulgestuses spets solo ronimise jaoks on olemas vaid ühe käe sõrmedel üles loetavad variandid.
Noh öelge nüüd, kas on väga valesti?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar