xDream Leppoja etapp

Kohale jõudsime varakult ja stardi hetkeks olime kõik korralikult valmis sättinud.
Kui aga anti luba karti vaadata selgus, et kirjutusvahend, mis soovitati kaasa võtta oli meil kotis ja mitte näpu vahel,nagu oleks pidanud olema.
Niisiis esimene rattalõik oli selline, kus kaardilt tuli üles leida kolm kaardi nurka märgitud punkti ja siis loomulikult need õiges järjekorras läbida. Kuna meil läks märkimisega suts kauem kui teistel, siis oli alguse ülesanne suurest rahvamassist läbi trügimine. Aga õnneks tuli mingi aja pärast seline rattaga sõidetamatu koht ja seal läbi muda sumbates oli lihtne valgesokimeestest mööda lipsata.
Kahjuks aga oli seal tempo tiimisiseselt ebaühtlane ja nii oligi, et peale mudakoha läbisaamist oli üks tiimiliige nati maha jäänud ja tema ise arvas, et ta on kõige esimene. Ja nii ta siis ootaski seal meid järgi. No piisavalt kaua, et normaalset positsiooni kaotada. Kui me ükskord jälle kokku saime, siis hakkasime jälle tulistama ja eks sellise tempoga tõmbab lohvi tühjaks küll. Kadu hindaks 5 min ringis.

Ja siis tuli kohe otsa osalise kaardiga jalgsietapp, kus siis kaart avalik ainult punkti lähiümbruses. Tegelikult oli lihtne, sest asukohad olid lihtsate orientiiridega ja mingit väga keerulist orienteerumist vaja ei läinud. Tulemusega võib rahule jääda.
Ja siis tuli rattaralli. Kohe suht alguses oli legendis märgitu kruusatee asemel hoopis asfalt, aga kuna pikkused klappisid, siis sai edasi pandud. Ühte sihti ei taibanud hästi ära ja saabus hetkeline peataolek 1min. Ning esimesel pikal otsal sai minu kalibreerimata odomeetri näidu põhjal liiga vara ära keeratud. 3km peale näitas kompu 200m viga ja selle tõttu siis paar minutit ajale otsa.
Siis tuli koht, kus ma väga hoolsalt legendi ei jälginud ja punktist väljudes tekkis arusaamatus suundadega. Oma lollusest viga 2-3 min. Ja nüüd polnud enam muud, kui pikal otsal arvestada oma odomeetri eksimist ja sõita 200m rohkem, kui numbrid näitavad ning olimegi varsti vahetusalas.
Sporditarvete kaalumise lisaülesandes kasutasime etalonraskust 750ml joogipudeli näol, mis tundud kuidagi raskem olevat, kui kõik need kolm asja kokku, mistõttu pakkusime kaaluga kõvasti alla ja saime 5,5 min toitumisele pühenduda. Piilusin küll eesseisva kanuu kaarti, aga rohkem edasimõtlemiseks taipu ei olnud.
Kanuu tuli meil hästi välja. Vähemalt sinnamaani, kui mu jalad krampi kiskusid ja ma ajutiselt kasututks lisapagasiks muutusin. Varem on küll mõnikord kanuus sääremarjad tüli teinud, kuid seekord oli asi sootuks hullem. Mõlema jala reie sise ja tagakülg kiskus krampi ja mul pold muud teha, kui lihaseid taguda ja valu kannatada. Tabletike sisse, rohkelt jooki, aga suurt paranemist polnud. Nii, kui oli vaja jalgade asendit muuta, tuli terav ja koletu valu hoobilt tagasi ja olin jälle pooleksminutiks rivist väljas. Paremaks läks alles peale kaldale pääsemist ja kõndima hakkamist. (Jooksuga tulid krambid tagasi aga siis aitas geel). Aga kokkuvõttes kaotasime kanuus liidritele ainult minutitega, mis on igati normaalne tulemus.
Nüüd siis lõpuks vaatsime ka edasist kaarti ja peab tõdema, et tegime (mina tegin) seda väga valesti. Ma ei leidnud seda kaardikohta üles, mis näitaks liikumist 14-15 vahemikus, küll aga tegin omas peas hiilgavaid tuletusi, mis päädisid sellega, et punkt 15 on samas kohas, kui kanuu algus. Olulisteks märgeteks siinkohal olid sõnad rattaala ja maeiteamisveel. Täiesti aga vaatsin mööda sellest, et punktis 11 oli jõgi ja punktis 15 järved. Kus on selle lolluse ots...
Aga jõudsime meie siis õnnelikult rataste juurde ja otsimu oma punkti (tähisega 44) ja siis alles jõuab kohale, et oleme hoopis vales kohas. Õnneks vähemalt nii palju taipasin, et võime siit nüüd rattad võtta ja ei pea enam joostes 15-ndasse minema.
Panime aga minema ja sihtisime alumist rajakest, mis pidi natuke läbi raba minema. Keerasime siis kruusakalt metsateele ja varsti muutuski rada suhteliselt vesiseks ja rabaseks. Üllatusena tuli aga see, et rada nagu õieti polnudki, küll aga oli õigel kohal kraav ja nii siis panimegi võsasel kraavikaldal ratastega ragistades vapralt edasi.
Kui aga poole kildi pärast olukorra paranemist näha polnud muutusin murelikuks. Veel natike edasi ja sisse puges juba tõsine kahtluseuss. Ja kui siis mingi hetk nägin kaardil seda suti lõuna pool asuvat sihti ja kraavi, sain nagu haamriga pähe. Koukisin välja kompassi, kontrollisin suunda ning hakkasin valjusti ropendama. Aga mis kehvasti, seda tuleb parandada. Tõmbasime suuna põhja ja trügisime läbi tiheda kasevõsa ja põlvini vees õige tee poole. Nüüd oli pilt täpselt selline, nagu kaks kuud tagasi tehtud matka aegu, ainult et meil olid takistuseks rattad kaasas. Positiivne asja juures oli aga see, et saime näha tõsist ürgmetsa paksu rohelise sambla ja ristirästi mahakukkunud puudega. Igaljuhul jõudsime vahetusalasse kohale küll poole tunnise ajakaotusega, aga võitlusvaim polnud kuhugi kadunud.
Kiired hüppenöörihüpped ja läksime suuruse järgi järvede äärseid punkte võtma. Me arvasime küll õige järvede järjekorra ära, aga ei olnud endas täiesti kindlad, mistõttu tegime vahepeal mõttetu lisakaare kõige pisema järve äärde. Punkti numbri järgi oli aga järjekord üheselt tuvastatav ja parandasime selle koheselt. Kadu ehk 5min ringis.
Sõit 21-22 oli küll lihtne, aga tagumik oli millegipärast täna õite valusaks läinud ja vahepealne rabas jalutamine seega isegi mõnes mõttes hea.
Ja nüüd siis viimane kanuu. Pelgasin nati seda Valgejõel vastuvoolu sõitmist, kuna see ikkagi parajalt kiirevooluline ja käänuline jõgi. Esimese punkti juurde siis tassisime -- no mina näitasin teed ja atassisin aera ja kandev jõud oli mul järgi. Aga peab nentima, et selle jupiga kaotasime umb. 2min.
Edasi aga väga head vedamiskohta ei paistnud, mistõttu hakkasime vaikselt mööda vett liikuma. Punktid sai leitud enamvähem, kuid küllalt palju oli hetki, kus ma polnud korralikult kaardis, vaid panin autopiloodis eessõitvatte kanuude järgi. Kõik aga sujus enamvähem. viimase punkti juures saime veel mitmest tiimist ette, kuid ühte käänakut lugesime valesti ning kanuu trejektoori muutus võttis nii palju aega, et kaks tiimi möödusid.
Enne finishit oli aga veel üks lisaülesanne, mis seisnes aasadega köit mööda 8m kõrgusele ronimisest ning seal punkti võtmisest. Meil läks see hästi (võitsime ühe koha), kuid kuna täpselt enne meid oli lisaülesandele jõudnud palju tiime, siis pidime hulga aega oma järjekorda ootama. mistõttu jäime ilma lisa kohatõusust. Aga nii see võistlus kord juba on.
Lõpus olime siis kohal 16 ja jälle kord puhas(trahvitu) sooritus.
Tänaseks ei taha parem jalg ikka veel sirgeks minna hoolimata korralikust saunatamisest ja masseerimisest-venitamisest. Peaks vist selles suunas miskit asjalikku ette võtma.

pildid sain siit
Ja kaarte ei ole, sest hetkel pole fotikat ega skannerit käepärast ja digiversiooni ju xdreami korraldajad ei jaga.