Kõiegepealt autoga tõkkepuust mööda, siis alla karjääri sisse, siis üles serva peale välja ning siis kaarega serva pealt taha nurgani.Kassid alla, vöö peale, auto külge jaam ja köis alla.
Siis selgus, et auto sutike vale koha peal ja sai harjutatud kassidega autojuhtimist.
Turvaline, üldse ei libisenud.
Purikad olid märjad ja tilkuvad. Igal pool oli paks ja märg sulalumi ja ilm oli soe, aga jää oli olemas ja piisava paksusega ning püstine. Sellest piisas, et päev korda läheks.
Kõigepealt ülaköies paar puutumatut liini, siis üks juba sisse toksitud aukudes ja siis üks keerulisem vähese jää ja omapärase koormamistehnika ja tasakaaluga liin.
Siis aga hakkas hinges kipitama ja võtsin seljakotist puurid välja.Otsisin välja ühe paksema jääga ja mittenii püstise purika ning otsus oli küps. 4 puuri plaan sai ületatud ühega selle tõttu, et panin vahele lihtsalt harjutamise mõttes tihedamalt. Ning lõpus serva peale üles välja jõudmiseks toppisin veel igaks petteks klemmi prakku. Tõenäoliselt oleks selle otsa kukkumine tähendanud küll paelahmaka kaljust eemaldumist ning pikka õhulendu, aga vähemalt alguses oli mingi kindlustunne olemas.
Kokkuvõtvalt oli jää osa lihtne, aga sealt edasi serva peale üles saamine psühholoogiliselt raske. WI3 (M3) lõpus puuduliku julgestusega.
Pildil olen see tume laik purikate lõpus astangu peale ronimise ponnistust tegemas. Peaks vist hakkama punast fliisi kasutama, et pildil paremini välja paista.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar