Kui ronimiskohas pole tavapärast ülajulgestuse tegemise kohta. Noh jäme puu või rändrahn või midagi veel vingemat, siis on natuke jama. Teinekord saab kasutada peenemaid puid (5cm) mitmekaupa või pikendatud kaugemalt mingi imeliku asja küljest. Kui aga seda varianti kah pole, mida siis?
Noh Harku karjääri kohal on mõnes kohas pikalt sile maa mõningate jäätunud lompidega. Seal saaks ilmselt pooleldi sissekeeratud puuridega miskit aretada. Huvitav mitut vaja läheb?
Ja mõne koha peal on mingid mullahunnikud, kust turritavad kivi servad välja. Pole aimugi, kui palju nad maa sees on, aga niisama jalaga tagudes ei liikunud. 2-3 tasakaalustada ja ehk peab?
Ja siis see mitte-eriti suur kivi. Hinnanguliselt 100-200 kilo.
Ainult selle küljest oleks kahtlane. Peaks midagi veel tagavaraks panema.
Ja pole veel proovinud, aga ilmselt mingil ajal taon maa sisse vaia, kuhu külge siis aasaga köie saab panna. Ühendkunigriikides on selleks lausa spets raud "warthog". Meil sovjetiaegadest mälestusena nimi "markovka" ehk porgand. Need toimivad tegelikult vist ainult kümunud maapinna puhul, seega suvisteks tegevusteks võib kappi panna. Mõni vanema kooli tüüp võiks selle koha pealt kommenteerida.
Ja nagu muuseas sain täna teada, kustkohast oleks võimalik akuga SDS puuri laenutada. Oleks seda paar nädalat varem teadnud....
Täna veel ühtegi neist ei testinud, aga suur ümmargune kivirahn parema serva peal toimis küll kenasti. Ainult jaamaköis pidid 40m olema. Ja sellise pikkuse peale muidugi tuleb jube venimine... Las kosk tilgub ja jäätub veel nati paksemaks/tugevamaks, siis järgmine kord lähen sealt puuridega üles.
kolmapäev, veebruar 11, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
mõistlik, enne kui elektriliste puuridega kivisisse auke teha ikka karjäärivanalt küsida. Tegelikult on tal vast ka säherdune puur olemas või traktor. 2L obolon või muu käibeühik ja asjad korras.Omainitsiatiiviga võib nii olla et lõppeks pole midagi
Postita kommentaar