Sattusime jälle väikse seltskonnaga pimedal ajal Väo karjääri. Alustasime sama koha pealt, aga nüüdseks oli vahepealne auk kinni kasvanud. Ainult, et see kinnikasvamine oli kuidagi imelikult toimunud. Tekkinud purikas oli üks pool meetrit paks,aga koosnes tervenisti väiksematest eraldi seisvatest purikatest, mille tulemusena tuli jalaga toetust otsides meeletusuured augud sisse tampida. Kirkale leidis üllataval kombel selliselt seinalt väga hästi tuge. Ühest korrast ronimisest esialgu piisas ja kompunnisin uue liini.
Sealsamas kõrval vaid 15m kaugusel oli valmis saanud kitsam purikas, mis algas meter poolteist maapinnast ja lõppes kuskil seal 12m peal. Algus natuke keerulisem puuduliku jää tõttu, vahepeal lihtsalt püstine sein ja lõpus selline, kuidas nüüd öeldagi, keerulisem koht mittetavapäraste jääformatsioonide tõttu. Sisisime seal paar korda.
Nüüd otsisin puurid välja ja sikutasin kiirelt esimeselt jäält köie alla, et ei oleks ümbermõtlemisvõimalust. Puurid ja ekspressid vööle, mõni lint kah kaela ja vööle ning tuld.
Kuna see uus tekkinud purikas oli ebanormaalse konsistentsiga, siis sinna mingit julgestust panna ei oleks õnnestunud. Vähemalt ei usu, et sellest kasu oleks olnud. Niisiis panin esimese puuri Augu alla nii üles kui võimalik ning siis ronisin nii kõrgele, kus leidus normaalset jääd. Tähendas see muidugi seda, et enne teise puuri valmis saamist kukkudes oleks alla välja jõudnund ning köis oleks veel siiski lõdvaks jäänud.
Enivei, seda ei juhtunud ja veel paar puuri hiljem olin õnnelikult üleval.
Käesoleva aasta esimene korralik altjulgestusega ronimine. Ja kuna see oli esmakordne, siis:
"Lühter" WI4 12m
Päeva lõpetuseks jalutasime veel sutsuke ida poole ning jõudsime karjääri seina keskel asuva suure ja laia jäämoodustiseni. No sinna võib terve Künnapi klubi ära mahutada, kui peaks tahtmist olema. Võimalikke liine on tohutult ja jää on paks. Sein iseenesest tundus küll vähe madalam olema, kui taga nurgas, aga mitte palju. Võtsime ühe lihtsama liini, mida mööda kõik riburada pidi üles läksime (tuli jälle 3 puuri panna) ja saigi päev(õhtu) otsa.
Muideks see viimane koht oli karjääri prozektoritest nii vingelt valgustatud, et pealampi polnud vajagi. Pilti aga seal ei teinud, sest lihtsalt ei leidnud fotikat tol hetkel kotist rauakola alt kobades üles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar