Kui tuul ulub kõrvus, jalge all viliseb ja käuksub ja pead pidevalt kartlikult üle õla piiluma, oled ilmselt uiskudega kõrvalisel autoteel jäiselt kinnitallatud lumel sahkamas. Just nii juhtus minuga eile, kui päike hakkas oma päevakaart lõpetama ja polnud nädalavahetusel veel midagi erilist teinud. Mingi udune pilt lapsepõlvest ja uiskudel mööda tänavat kihutamisest andis tõuke asi kaasaegsete vahenditega järgi proovida.
Muidu oli tore, aga pind oli suhteliselt krobeline ja ebaühtlaselt kinni tambitud. Sisekurvides tavaliselt vähe jäisem ja väliskurvides vähe lumisem ehk siis täpselt nii nagu autod sõidavad. Aga oma 10 kilti libistasin käppelt ära. Kui tee siledam oleks, võiks ju mõni kord korrata, aga antud seisukorra puhul küll mitte.
esmaspäev, jaanuar 11, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar