Muidugi lugesin seda suures osas ka enda seisukohast ehk siis üritasin kokku panna enda riskitaseme. Siinkohal siis mõned huvitavamad väljavõtted tulemustest, mis ehk teistelegi huvi pakuvad.
Naistega juhtub õnnetusi sagedamini kui meestega.
Kõige "hooletumad" on 6-10 aastase kogemusega ja kõige "hoolikamad 11-20 kogemustepagasiga jääronijad.(Huvitav mis seal vahepeal juhtub?)
Kehamassi indeks on ülioluline tegur, mida kõrgem, seda vähem tõenäoline on vigastuse teke.
Loomulikult mida vanem, seda vähem õnnetusi. Kõbid ei rapsi....
Põhilised vigastused kas verevalumid/muljumised (22%) või lahtised haavad (55%). Põhjusteks enamasti langeva jää, lume või kiviga pihta saamine või kehvad oskused. Pihta sai kõige tihedamini PEA (40%). ehk siis põhjus miks kanda kiivrit (ja näokaitset).
Arusaadavalt altjulgestuses toimunud vigastused on põhiline laks 61%, aga mind üllatas lähenemise ja lahkumise väikene osa 6%
Ja nagu ikka ligi 66% nendest oleks olnud võimalik teistmoodi käitudes vältida.
Ületreenimise vigastustest 72% liigitati kehva ronimistehnika tagajärjeks.
Iga 1000 tunni jääronimisega tegelemise kohta saadakse keskmiselt 4.07 vigastust, millest enamus on tühised.
Aga kokkuvõtteks on jääronimine hulga vähem ohtlik(vigastusaldis) spordiala, kui jalgpall (30/1000h). Loodetavasti võtavad ka kindlustusfirmad tulevikus seda oma riskugruppe välja mõeldes arvesse.
Aga kindlasti lugege ise kah, sest seal on palju huvitavat infot
2 kommentaari:
Ot, "paksudel" on vähem õnnetusi? Mis põhjusel?
Kahjuks jah täpsemaid seletusi antud ei ole, aga kui ise hakata midagi oletama, siis ehk on asi ettevaatlikuses ja oma keha tunnetamises. Ja võib ka olla, et lihas kaalub palju ja mida rohkem lihast, seda suurem on index (aga seda rohkem on ka jõudu).
Samas aga oli uurimuse valim ka selles suhtes üpriski kitsas. 22.81 +/- 2,12 ehk siis kõik valimis olid normaalse indexi raamides.
Postita kommentaar