Üle ei-teagi-kohe-kui-pika aja jõudsin päevakule. Kohe esimese punktiga sain aru, et kui ikka pole harjutanud, siis ei tasu jalad seljas metsa poole tormata. Tavaliselt lõppeb selline tegevus ikka padrikus.
Niisiis olin kodasoos reljeefikaardiga punkte otsimas. Esimese hooga üritasin ikka lihtsamalt saada ja kuigi kaardil oli vaid teekese esimene jupp tundus suund enamvähem õige olema ja panin mööda seda punuma. Loomulikult keeras mõõtkava mulle käru ning endal pea laiali otsas, mistõttu sattusin eiteakuhu. (Punkti 36 juurde, mida mu kaardil polnud). Pikapeale ikka jõudis pärale, et mis kraav see on ja kuidas peaks õigesse punkti jõudma. Järgmine segadus viiendaga, kus jällegi teerada kasutasin ning seetõttu liiga reljeefi ära kadusin. Õnneks aitas sealsamas lähedal olnud "abipunkt". Poole peal ehk kümnenda otsimisega oli suund väheke vale ning sattusingi jälle edasi-tagasi otsingureziimi. Õnneks seekord mitte kauaks, kuna punktidevahelised vahemaad lühikesed.
13 asukohta teadsin täpselt, aga millegipärast kõndisin ma selle ümbert ringi ilma et oleks augus punkti näinud.
14 ajas oma pisikeste künkakestega minu lugemise sassi ning põrutasin täie auruga mööda.
15 kus olin juba korra olnud jäi silme eest varjule ning lähenesin samamoodi teekese pealt ringiga, nagu eelmisel korral.
Kõige suurem jama oli aga punktiga 19, mida otsisin hoopiski vale seljandiku juurest. Õnneks hakkas mingi hetk pikemaid otsingukaari tehes silma kraavike ning selle taga ka uus seljandik ning loomulikult oli sealsamas ka otsitav punkt. Siit kuni lõpuni oli lihtne, mis ei väljendu minu ajas. Nimel oli mul tolleks hetkeks särgitaskud seeni täis ning nende selja peal hüplevate lisaraskustega oli suhteliselt ebamugav joosta.
Kokkuvõtvalt peab mainima, et kuigi koha nimi on Kodasoo ja kaardil oli sinist ohtralt ei näinud ma peale pisikese kraavi kuskil kohta kus jalad märjaks oleks saanud. Peaks hakkama tihedamini kaardiga metsas jooksmas käima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar