Pühapäeval metsas veedetud aeg läks asja ette. Juba trajektoori välja mõeldes ja pikkusi mõõtes tundus rada nati lühikesevõitu. Lõplik trajektoor on suts imelik põhjusel, et otsuse kõik punktid võtta tegime alles viimases joogipunktis. Nii siis oligi, et trassi lõpupoole võtsime valikusse kõik kaardil leiduvad punktid ning lõpetasime suts üle 7 tunniga. Ja selle käigus saime veel 2 kilo kukeseeni kauba peale. No ei saa ju metsas ilusatest kollastest seentest niisama mööda joosta. Ikka on vaja seljakotist kilekott otsida ning kübarad sinna sisse toppida. Õnneks andsin kiusatusele järgi alles raja viimase kolmandiku peal ja tassimist ei olnudki väga suures koguses ja pikalt.Aga rada oleks võinud huvitavam ja raskem olla. Rajavalikuid ei tundunud kaardile vaadates just palju olema, kuid siiski õnnestus meil mõned osad ikkagi omamoodi järjestuses läbida. Omaette kaardiga metsas liikuda ikka toredam, kui kogu aeg kellegi teise sabas või jäljes tuiata. Mõnes kohas muidugi tegima ka rumalaid valikuid eelistades sihti rajale või keerates vara metsast rappa või midagi muud sarnast. Suuri vigu aga orienteerumises ei olnud, pigem sai nõrk füüsiline vorm kuskil poole maa peal takistuseks.
Tegelikult ei osanud ju nii kerge(lühikese) rajaga arvestada ning läksime metsa väikese SI pulgaga. See aga sai juba enne lõppu täis ning viimaste punktide juures ootasime kaasvõistlejaid, et oleks keegi, kes vajadusel meie punktis viibimist tõestada võiks.
Muidu aga oli tore. Jalad annavad tunda aga mitte ülemäära hullusti.Vähem kui kuu aja pärast tulev 24h aga tundub hetkel veel jalgade seisukohalt suhteliselt lootusetu.
Punkti päevale pani kodus hea kuum saun ja paar külma õlut.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar