Vesine teisipäevak rõõsal.

Puhkus jälle läbi ja ongi jälle sutsuke aega arvuti taga istuda. Tegelikult pole ammu päevakutest kirjutanud ja nüüd on jälle saanud mõnel käia. Vimane siis Rõõsa teisipäevak, kuhu sai hoolimata väga vesisest ilmast ennast hea maastiku pärast kohale veetud.
Ja hea on, et sai, sest selline kaarditrenn kulub ära. Üritasin nii palju kui võimalik liikuda reljeefi järgi ja pigem aeglasemalt, kui valesti. Üldjoontes õnnestus, aga ikkagi kogunes eksimusvigu omajagu palju.
Esimesse punkti minnes ei näinud raja servas õiget auku, kust teerajake pidi algama ja edasitagasi tõmblemisele läks 2min.
Viiendat punkti otsisin mitmest valest orvandist 0,5 min
Kümnenda ümbruses oli lohke rohkem kui rubla eest ja seal läks kah mingi 0,5min
11 tuli küll normaalse ajaga, aga kuna peas oli kõrgusjoontega väikene segadus, jõudsin sinna ikka väga koba peale
14-ndasse minnes kukkusin maoli sohu, sest keegi oli täpselt minu parema jala alla meetrise augu kaevanud ning kuna liikumine toimus põlvini tumedas rabavees, siis loomulikult polnud miskit hoiatavat ette näha.
Tee punkti 16 oleks pidanud olema imelühike ja lihtne, kuid mina panin totaalselt võssa ja eksimus 1,5min. Reljeefi ja suunda peab ikka hoolikamalt vaatama.
17 tuli kah lõpuviivitusega nii 20sek.
Aga pauerit oli mul lõpuks veel jäänud küll, sest eelviimasesse punkti viis rada ja sinna jooksin normaalse ajaga.