Mul pole püsivust.See tähendab, et tahan kogu aeg uusi asju kogeda ja kui miski muutub juba tavaliseks, siis peab kuskile tormama. Harku traaversil sai mütatud hulk aega ja vaikselt sai siiber seal üksinda tampimisest. Seega on maastikuvaheldust vaja.
Ja selleks pole vaja muud, kui saapad jalga ja tatsuma. Tee, õigemini küll künklik, kivine, sopane, lumine ja mitmeski kohas samblane maastik, viis mind toredasse kohta vägagi tuttava koha lähistel. Kuigi sealsamas lähistel käib hulga tüüpe ronimas on ilmselt seda "silda" vähesed kaemas käinud. Nüüdseks on esmasest uurimisest juba palju aega möödas ja tegelikult oleks tahtnud juba ammu sinna turnima minna, aga hiljuti sai algust tehtud.
Ronimise poole pealt hakkas sillaaugus esialgu silma kohe 5-6 rada ja siis kõige parem (vähemalt visuaalselt) on konkurentsitult võlvi peal ronimine ehk "Sillatraavers". Antud juhul aga pole tegu mingi boulderingiga, vaid kindlasti peab abiks olema köis ja selleks on vaja sinna mingi kaval julgestuspunktide süsteem rajada. Lõhnab altjulgestuse ja frendide/klemmide järgi.
Koha soojenduseks sai paremal pool serval mõned lühemad asjad proovitud ja jällegi kivitunnetust proovitud. Vasaku köie juures vähe lihtsamad liinid.Paremal pool on alguses negatiiv ja edasi suht väheste ja väikeste nukkidega(aukudega) sein.
Kui jälle aega leiab eks siis hakkab ka silla rajaga tegelema. Kuigi praegu kisub rohkem jää peale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar