Ilm ähvardab sulaga, aga lootsin, et vanast inertsist on miskit head näha. Seekord panin ka õiged saapad ja kassid kohe alla, et jää olemasolul ei peaks kurvastusega puuduliku varustuse pärast ronimata jätma.Oleksin roninud ka siis, kui seda jääd oleks olnud poole vähem, kuid praegune seis on juba päris-päris hea. Vett küll tilgub, aga nii mõneski kohas on jää kuiv. Muidugi on praegune seis veel küllaltki purikaline ja altjulgestuse jaoks peab väga julge olema, seega soovius läheneda ülevalt poolt.
Pilti tegin täna vaid ühest kohast, kuid vasakul-paremal oli veel ühtteist ronitavat. Homme on niikuinii minek ja eks siis jõuab täpsemalt vaadata mis ja kuidas.
Täna aga tegin soojenduseks kaks rada köiesolona ja olen rahul.
Jääga, mitte oma sooritusega. Vertikaalsel jääl liikumine tundus koba ja ei usalda veel eriti kirkasid pisikeste nukkide taha. Ikka proovin tugevalt jäässe virutada, et oleks kindlam otsas rippuda.
Teadagi, alguse värk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar