Nüüdseks on raba täiesti külm ja kõva. Käi kuidas tahad mingit läbikukkumisohtu mina küll ei tuvastanud. Aga kuna lund hetkel pole, siis sai mätaste pealt mõned pööraselt hapud jõhvikad suhu ja kotti topitud. Väga mõnn.
Ja nüüd võib vist öelda, et olen kodurabale ehk siis Rae rabale tiiru peale teinud. Seal on vesist metsaalust, ja vahele mitte nii vesist tihnikut, mõnusat rattasingli materjali, lagedat raba, metsast raba, kitsaid ja laiasid kuivenduskraave, turbakaevanduse väljad ja turbahunnikud oma laiade ja sügavate tumeda veega kraavidega. Igal pool on kitsede ja põtrade rajad ning mõnes kohas on ka saapamustri jälge näha. Meeletu suurena tunduv raielank, mis näib rohkem tuulemurru moodi ning sinna sisse tõmmatud pikad, kitsad ja täiesti sirged kraavid, mida kitsed kiirteedena kasutavad.
Igaljuhul vägagi vaheldusrikas piirkond suhteliselt väiksele alale kokku surutuna. Kahju ainult, et selle kohta mingit norm kaarti ei ole.
Aga kõige tihedam võsa oli ikkagi 100 m koduuksest. Hea, et pimedas silma välja ei torganud.
esmaspäev, jaanuar 05, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar