rohi haljendab

Varestele meeldivad siilid.
Eriti sellised, mis on juba avatud ja soolikad turritavad kõhust välja.
Neid on hea nokaga toksida ja sealt maitsvaid palukesi naksata.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida..
Tegin hooaja esimese jooksutrenni ja nagu ikka panin üle. Paras oleks olnud tunnike lidumist, aga mina sain sellest aru siis, kui tund hakkas täis saama ja ma olin just tagasipöördekohas. Pealegi oli musamasin voolu otsa lõppemisel vait jäänud ja pinnas pea igal pool veel pehme ja märg. Kõvakattega teel jooksmine aga hakkab jalgadele. Siinseal sai küll teeserva kasutada, aga soppa üritasin vältida (see oli nüüd küll esimene kord ...)
Jooksusamm on plätsiv ja mingist pehmest ja madalast sammust pole haisugi. Selleks peab vist ükskord jalad tõsiselt ära väsitama, et ökonoomset sammu hakkaks jälle tegema. Aga polemidagi, kevad on alles tulemas ja küll läheb paremaks. Igaljuhul tekivad peakolus juba aastaajale iseloomulike plaanide algeid.