kevad"jooks"

Plaan kevadjooksuga tore trenn teha läks korda. Küll mitte päris nii nagu oleks puhta jooksuga, aga seegi oli tore elamus. Plaan siis poole perega sportlik matk teha nii et mina jala ja teinepool rattaga.

Esimesed 2 km Liiapeksilt oli hea kruusa/liiva tee. Siis keeras aga rööpasse sõidetud muldteele ja seal sõitmiseks vaja suuremat kogemust jalgratta seljas. Siis vahepeal jällegi nati lihtsamat teed kuni Järvi järvedeni, mille kaldal sai jällegi ratast tihnikust läbi suruda ja üle kraavide ja mahalangenud puude upitada. Enne suure soo ületust sai veel sutsuke joosta/rattaga sõita ning siis edasi tuli laudtee ja Paukjärve oosistik. Kui esimene pani ainult psüühilise piduri kitsa raja ja laudadevahelise vahega, siis teine oli ka füüsiliselt ratturile väga raske. Siinkohal ma siis aitasin kohe pikemalt ratast tassida ja käsi seljal tehnikaga pooljärske tõuse võtta.
Peale jussi järvede ümber tiirutamist muutus maastik laugemaks ja teed sõidetavamaks ning mina sain jälle jooksma hakata. ja nii mõningate vahepaladega lõpuni välja. Kahes kohas oli küll väikene raja kaotamine. Esimene koht, kus oli märk 65km suusaraja kohta sai väikene mägine lisapaun tehtud. ning suts enne Ännijärve ärakeeramiskohast mööda põrutatud ja mööda suuremat teed paralleelrada võetud. Järgmisel korral sama rada liikudes juba tean ja oskab ehk paremini punaseid täppe jälgida. Kuigi jah ega neid seal aegviidu poolses otsas just ülemäära palju puudele tehtud polnud.
Kõigega koos siis pea 5 pool tundi metsas liikumist

Samas see ratta liigutada aitamine tekitas soovi ka ise sama trass korralikult otsast lõpuni sadulas läbida. Noh eks minagi pean seal nii mõneski kohas ratast käekõrval talutama, aga kindlasti mitte niipalju, kui seekord.