pühapäev, veebruar 28, 2010

lumest ja ankrutest


Käesoleval hooajal on tavapärastele jaamadele lisandunud lumeankrud. Mõnes kohas lihtsalt on lund nii palju, et sealt alt midagi muud mõistlikku välja kaevata on kaunikesti tülikas. Teises kohas on ümbrus lage ning lumi on suht ainuke võimalus.
Lumeankur oma olemuselt on piluga auk lumes, kuhu on mingi ballast sisse pandud ning nööriots pilust välja toodud. Ankru tugevus on loomulikult otseselt sõltuv lume tihedusest ning ballasti kujust ja suurusest. Edukalt olen kasutanud ülaköie temaatikas lauajuppi ja kivikamakat, aga seda lihtsalt kõhutunde põhjal, et tundub nagu töötavat. Jutte räägitakse ka lund täis topitud sokist ja muudest ebatavalistest ja hädapärastest vahenditest. Tegelikku infot aga kui tugev üks lumeankur on ma ei tea.
Noh seoses ühe teise tegevusega sai siis miskit proovitud.

Ankruks sai puutumatusse lumme kaevatud auk sügavusega nii peaaegu meeter. Ühte külge pilu kuni põhjani ning umb. meetri kaugusele augu servast üle pilu kirkavars, et köis kuskile sügavusse ei kaoks. Ballastiks sai seljakott, kuhu toppisime kuju hoidmiseks paar kirkat. Köie teise otsa kinnitasime tugevasse jaama ning vahepeale sai ehitatud kolme pöördega plokisüsteem. Natike köiest sikutamist ning saimegi koti lume alt kätte.

Tähelepanekud:
  • Tõmme ankrule oli antud juhul ebatavalisest suunast ehk siis ülespoole, mistõttu kindlasti nõrgem vastupanuvõime. Kui ankrut teha, siis peaks jätma koormamise suunale võimalikult palju ja tihedat lund.
  • kott koos kirkadega püsis ilusti õiges asendis kuni lõpuni hoolimata sellest, et tal oli lihtsalt sling ümber. Kindlam oleks kindlasti teha kokkujooksev sõlm või seasõrg või miskit. Peaasi, et koormamise punkt oleks võimalikult keskel ja ei nihkuks.
  • kolme pöörangu plokiga saab saatjaga kanderaami nõlvast üles sikutada ehk siis on võimalik sellega küllaltki tugevat jõudu rakendada. Tavaline ülaköie koormus jääb sellele kindlasti alla.
  • kui võimalust ja vajadust, siis ei karda ma lumeankrut kasutada, kuid enne tuleb siiski lume tihedust kriitiliselt hinnata. Samuti kui kahtled, pane lihtsalt suurem/raskem ballast.

9 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

mõned põhimõttelised vääratused lipsasid sisse, aga üldiselt - head katsetamist!

Viljar ütles ...

Olgem konstruktiivsed ja pangem ka kirja, mis siis on põhimõtteliselt valesti ja kuidas peaks tegema. Antud kommentaar aga lõhnab kergelt delfi järele.

Kuigi kajastan siin veebiruumis enamjaolt oma tegemisi, satub siia aegajalt ka abiotsijaid, kes kirjutistest teadmisi ammutavad. Oleme siis viisakad ja jagame oma teadmisi, sest ega ju eestikeelses veebis just eriti palju vastavat materjali ei leidu.

Katsetada võib, kuid tulemused on kindlasti subjektiivsed. Mingitkimoodi võrreldavad tulemused saaks , kui oleks kasutada dünamomeeter, aga kahjuks sellist riistapuud mul pole.

Anonüümne ütles ...

Täiendan siis oma delfi kommentaari:
1. kui lume konditsioon seda vähegi võimaldab, soovitatakse ankru ette jäävat lund tugevdada-tihendada-kokku tampida; samuti soovitatakse teha seda laiemalt kui vaid pelgalt stressikoonus.

2. Kuna jätsite lume tihendamata, siis seda kriitilisemaks muutub vajadus ankrut (antud juhul siis seljakotti) suuremaks ajada, ehk soovitus oleks seljakott lund täis ajada, ankru pinda sellega suurendada ja ühtlasi suureneb ka ankrule pidavust andev lumepinna ulatus. Kirjelduse järgi kõiki võimalusi seda teha ei kasutatud.

Kuna sai pühapäeval ka ise veidike lumeankrutega mässatud, siis näiteks Rannamõisa merejääl oli pealmise märja ja äratallutud lumekooriku all tallumisest praktiliselt puutumata ja tihendamata lumemass, kus pidamist ja lumekristallide vahelist sidusust oluliselt (kordades) vähem, seega pidamist vähem ja lahenduseks vaata punkti 1.

Muus osas olid Sul oma järelmärkused paigas, et võimalikult sügavale lumme peita ja tõmbejõud juhtida ankru keskele.

Aga mida paremat siin soovitada saab, kui et Head katsetamist! siiralt. Ainult nii tekib aimdus ja kogemus, erinevates lumeoludes, erineva konfiguratsiooniga ja vahenditega jaamadega mässata, ebaõnnestuda, mõelda, proovida uuesti ja katsetada.

Anonüümne ütles ...

ja veel üks delfi kommentaar - dünamomeetri leiad ehk KoduExtrast, otsida/küsida tasuks vedrukaalu, on erinevas kaalukategoorias neid, 50, 100, 150, kuni 200kg. Vast umbes 70-100 eeku tuleb selle eest välja käia. Ilmselt leiab erinevas disainis neid ka Balti jaama või teistelt turgudelt.

Anonüümne ütles ...

vedrukaal alias rippkaal

Viljar ütles ...

Sorry, aga sellise vedrukaaluga pole midagi teha, mille skaala ulatub vaid 200 kiloni. Köiesüsteemides on ikka vähe suuremad jõud mängus ja nii väikseid pole mõtet üldse mõõta. Ankur, mis peab vaid 200 kilo pole mingi ankur. Kuskil nägin umbes tonnise piiriga pakkumist, aga selle hind tundus kosmiline ja täpsus kosmosetehnoloogilisele sisule viitav.

Viljar ütles ...

Kui lume tihendamisest rääkida, siis olen senini just proovinud hange jätta võimalikult puutumata. Reaalses kasutuses on see minu arvates olnud õigustatud (tuule või millegi muu mõjul tihendatud lumevallid), aga antud juhul oli pealmise kooriku all suht pehme pudru ja oli kohe alguses näha, et see väga ei pea. Samas mõtlen, et kas ilma pealmise koorikuta tambitud puuder oleks olnud oluliselt tugevam. Kahjuks ei saa seda aga enam kontrollida, sest sula käis üle ja olukord on praeguseks muutunud.
Järgmisel korral peab kõrvuti kaks auku tegema :)

Anonüümne ütles ...

hange tihendada või mitte, see sõltub lumeolekust, kuiv-külm- mitte kokkuhakkavat lund ei soovitata jah kokku pakkida, teeb rohkem kahju. Endal valitsesid juba plusskraadid ja tähelepanek oli augu kõrval, et isegi kui pealt sai trambitud, siis alumisi kihte see mitte karvagi poolest mõjutanud (tihendanud) oleks. allpool aga selline õhuline ja kehvasti sidus lumekiht.

Anonüümne ütles ...

noohh, kui see mõni kroon ikkagi liiast tundub ühe mitme-tonnise dünamomeetri eest välja käia, siis jääb järgi ikkagi 80-kroonise ja 200-kg-se kaaluga toimetada, sellest piisab ja jääb ülegi: kaalud ükshaaval nt autokummid üle ning riputad järjest ankru otsa, +/- ühe kummi täpsusega saad lõpuks teada, millisele koormusele antud oludes antud ankur/jaam järele annab. lihtne! :)