Juba enne olin otsustanud, et tehke mis tahate, mina seda pagana fifiga mööda seina jooksmist ei tee. Selle asemel siis korralikult kaks kirkat käes nagu see jääronimine ikka välja peaks nägema. Pealegi sai sel aastal vaid vahetult enne võistlusi korra fifiga jääl liikumist proovitud ning see tundus nii ebaloomulik ja kõikide arusaamadega vastuolus olev.
Esimesel rajal tuli palju pusserdamist. Kõigepealt ei saanud kohtunikukarabiini lahti ja endale külge ning kui ükskord sain, siis läks valesti vöösse. Mitte et oleks lahti jäänud, vaid sattus kogemata ka läbi laskumisvahendi karabiini. See aga tekitas üles jõudes probleeme laskumisköie sättimisel.
Lisaks ka natuke ebakindel randmeliigutus kirka löömisel ning tuligi aeg 1:52. See oli korralikult õhku täis aeg.
Teisel rajal õnnestus vältida peaaegu kõiki jamasid. Vaid mõni ebaõnnestunud kirkalöök raja lõpuosas. Hoolimata natuke raskemast rajast tuli ajaks 1:48
Kahe raja kokkuvõttes sain aga siiski mõne sekundilise edu ning kõige väiksema numbriga medali kaela. Kõige rohkem rõõmu aga valmistab see, et vähemalt oma ajaarvamise järgi (viimased viis aastat) olen ma esimene, kes on selle seinajooksu võitnud ronides kahe kirkaga.
Palju õnne mulle ja jääronimise liikumisele eestis. Loodetavasti saab järgmistel aastatel sama tendentsi veelgi näha ning (ühe)fifiga jooksmine jääb unustusehõlma.
Ametlikud tulemused JK Alpiklubi lehel
Mõned päris ilusad pildid nädalavahetusest on leitavad Veiko Jakovets'i lehelt
1 kommentaar:
Paljupalju õnne!
Või no mis õnne, tubli oled lihtsalt!!!
Postita kommentaar