reede, aprill 23, 2010

Imepisikesed osakesed minu põlles

Tegin ühe katse, mida olen juba talve algusest saati plaaninud. Nimelt muretsesin ühe pudelikese nanotehnoloogilist vedelikku, mis peaks tekstiil- ja nahatooteid vee eest kaitsma.
varasemalt piidlesin lehte www.percenta.ee, aga nüüd oli nende veebikeskkond millegipärast lukus. Leidsin aga analoogi www.nanomaxi.ee ning tellisin neilt ühe 250ml pudeli. Millegipärast jäi mulle suhtlusest mulje, et olen esimene klient.

Kuna käes on kevad ja algab suvine hooaeg, siis katse ei olnud enam mitte ronimise vaid süstasõidu varustuse töötlus. Esmajärjekorras tahtsin teada, kas see asi suudab parandada mu läbitilkuvat põlle. Hetkel siis mingi nailonpõll, mille pealmine pind on riie ning see riie imab end päris kiiresti vett täis ning siis imbub vaikselt läbi pragude ja õmblusaukude ka sissepoole läbi kummise kihi. Lõpptulemusena on istumine väga märg ning külm poeb ligi.

Tõmbasin siis põlle suvalisele kivile pähe, pihustasin niiskeks ning lasin vaikselt kuivada. Peale 7 tunnist kuivamist testides tekkisid põlle veega pritsides sellele vaid veepärlikesed ning ei mingit märgumist. Lõpuks veeresid ikkagi põllelt maha ja otse minu töötlemata soki peale, mis hoobilt märgus. Seega pakkisin põlle kenasti kotti ning ees ootas tõsine reaalse situatsiooni test Võhandu maratonil. Ega ta hullem ikka saa olla, kui ilma töötlemata.

Esimene tunne oli, et töötab. Piisad sibasid mööda põlle ringi, aga kinni ei hakanud. Kui aga vesi püsib pikka aega põllel (miks ta peakski sealt ära minema), ja kogu aeg toimub liikumine ja hõõrdumine ja mudimine, siis märgub lõpuks ka põlle riie. Keskkoht ehk siis see, kus vesi suht palju ajast peal loksus sai niiskeks kuskil tunni kahega, aga ääred, kus suurt hõõrdumist ja mudimist ei olnud, püsisid kuivana kui mitte lõpuni, siis kolmveerandi peale kindlasti.
Kui nüüd rääkida mitte riide märgumisest,vaid veepidavusest (vee kokkpitti jõudmisest), siis oli olukord ikka omajagu parem, kui töötlemata põlle korral. Kahjuks pidin ma juba esimese kolmandiku peal jalad sopaseks tegema ning sellega ka vett paati tassima, mistõttu ei saa väga head pilti veepidavusest, kuid kõhutunne ütleb, et läbi tilkumist oli oluliselt vähem, kui varasemalt. Kindlasti jälgin toimimist ka edaspidistel sõitudel.

Tegelikult panin väikese sutsu vahendit ka kinnastele. Mõte oli uurida kuidas käitub asi harval kudumil. Üksikud piisad, kui need ei kuku kõrgelt (suure hooga) libisevad maha ilma riiet märgamata. Suurema surve või hooga vesi aga satub siiski kiudude vahele ning jõuab käeni. Tähelepanuväärne on siinkohal aga fakt, et hilisem kuivamine toimub märkimisväärselt kiiremini, kui töötlemata kinda puhul. Põhjuseks ilmselt see, et niiskus pole mitte riidekiududes, vaid seal lõnga(niidi) vahelistes õhuakudes. Täiendavale katsetamisele läheb lähiajal mitu paari erinevat sorti kindaid, niiet aeg annab selgust.

3 kommentaari:

Kaur ütles ...

Kuidas see asi tekstiili hingavusele mõjub? Põlle puhul pole vast tähtis, aga muu?

Viljar ütles ...

Kui nüüd reklaamtekste lugeda, siis ei mõju kuidagi. See stuff peaks ennast riidekiudude külge kleepima (hästi õhukeselt) ja kaitsma kiudusid. Hingamisaugud ehk kiududevaheline ruum jääb endiselt avatuks.
Mul ei õnnestunud hetkel leida tex membraani augu suurust(700 korda suurem, kui veeauru molekul?) ja nano kihi paksust(kümne aatomi paksune?), aga kui esimene on piisavalt palju suurem, kui teine, siis ei tohiks loogiliselt võttes probleemi tekkida.

Piisavad kogemused mul endal VEEL puuduvad.

Jaan ütles ...

Mnjah, selle asja mõte on ikka pinnad teha vetthülgavaks.
Nagu ka näiteks Nikwaxi tooted, mis ei pidanud ka hingavusele kuidagi mõjuma kuna vetthülgav kiht on nii õhuke, et ei ummista texi boore ära.

Mis siin nanodega pistmist on....
ega vist muud polegi kui mõni marketingi rott oli seda sõna kuskil messil kuulnud...