Üritus käia iga nädal vähemalt korra süstaga trenni tegemas oleks paari uksevarga tõttu peaaegu luhta jooksnud. Juhtus aga nii, et õnnetute asjaolude kokkulangemisel vabanes üks õhtu ning tegingi plaani. Paadi sain katusele rekordkiirusega ning juba 20 minutiga olin vee ääres ning valmis.
Mõte oli teha tehnika lihvimise õhtu, et end mitte väga ära väsitada. Mõne päeva pärast ju Kaberneeme maraton tulemas ning seal võiks liigesed korralikult toimida. Eks saigi siis proovitud tihedamalt ja lühemaid ning harvemini ja tugevamaid tõmbeid. Kehaga ja jalgadega ja kätega ja õlgadega. Proovisin nii kaua, kuni tempo tõusis ja üllatuseks tõusis isegi pulss. Kui viimastel sõitudel on olnud tegemist, et pump minutis rohkem kui 140 lööki teeks, siis seekord sõitsin korraliku tempoga, tegin tööd kogu kehaga ning koormus püsis. Selle peale loomulikult ei tulnud tehnika lihvimisest enam midagi välja ning edasine oli juba puhas temposõit. Ja parem kah, sest nii kui natuke uimerdama jäin olid imejad kohe platsis ning pistsid nokad sisse. Nii ei jäänudki muud üle, kui kogu aega käte ja kehaga vehkida. Ja niimoodi kuni Tartu mnt silla alla välja. Sinna jõudsin täpselt siis, kui möödus tund ning silla all kükitav kalamees õngega haugi välja sikutas. Tõstsin talle korraks pöidlad üles et tubli töö ning keerasin otsa ringi. Tagasisõit voolu tõttu sutsu kiirem ehk kogu sõit sai tehtud 7 minutit alla kahe tunni. See on juba päris tore tempo ma ütleks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar