Juba vähem kui kolme nädala pärast tuleb aga palju pikemaid marsuute ronida ning selleks ajaks peab baasidega majandamise palju kiiremaks ja ladusamaks saama.
Selgus, et värske pereliige ei oska ise kausist juua. Abivahend lusika näol aitas natukene lõppeesmärgile lähemale. Mõninga nipitamise järel lakub juba kausist, aga lusikas peab sealsamas joogi sees olema.
Pühapäev: Panin vanadele saabastele uued paelad. Väga imelik näeb välja.
Karvakeral pole ikka veel õiget nime ja ilma lusikata juua ikka veel ei taha/oska. Küll aga saabus talle häärber ehk 3 korruseline treening/magamis/mängimiskeskus. Lõpuks jõudsin nii kaugele, et saagisin ja viilisin välja uued sõrmekonksud. Nüüd veel kiire installimine, karbiini augu puurimine ja saabki kirkadele julgestusnööri taha riputada.
Esmaspäev(-a varahommik): Auto oli millegipärast paksu jääkihi all. Hommikul kell 4, kui teised veel õndsat und peaksid nautima seda häälekalt kraapides imestasin, et keegi naabritest mulle juba midagi kurja ütlema pole tulnud. Kuna sadas jäidet, siis oli tööle sõit "huvitav". Õnneks polnud peale keset teed parkivate kallurite ja lund kühveldavate koppade muid objekte, millele otsa libiseda.
Ja nagu ikka sellistel varahommikustel puhkudel, oli kohvimasin rikkis.
1 kommentaar:
Laupäev - ei kuulnud ei hõiget ega toksimist ja silmaklapid olid mul vist ka!
Avanes aga isiklik uus dimensioon - täpsemalt eravestlusel.
Postita kommentaar