Midagi üllatavat puurijatele

Kes on kunagi roninud puuridega mööda tihti ronitavat koske, on kindlasti kaalunud puuri keeramist juba olemasolevasse auku. See on ju palju lihtsam ning mõningal juhul, kui marsuut on ikka väga populaarne, pole head värsket kohta nii lihtne leidagi. Siiamaani on olnud arusaam ja uskumus, et vanasse auku puuri panemine on enesepettus või siis paremal juhul psühholoogiline julgestus ja selle uskumuse järgi olen ma ka elanud ja käitunud. Isegi Sabotorfosseni peal otsisin koha, kus ise auk puurida, kuigi seal oli jää suht sõelapõhi.

Nüüd aga sattusin peale uurimusele, mis käsitleb just seda juhtumit ning võrdleb, kas ja kui palju on vahet värskes jääs ja vanas augus puuril. Lisaks mõningad testid abalakovite teemal. Jutt on suht lihtne lugeda ja seletab ilusti mis ja kuidas toimib ning tulemused on enam kui üllatavad.

1. Juba varem teada tõde, et positiivse nurga all(suunaga allapoole) paigaldatud puurid on tugevamad, aga vajab siiski korduvalt ülemainimist, sest seda on ju nii raske uskuda. 8-16 kraadi tundub parim nurk olevat.
2. Järsul koormamisel pole erilist vahet, kas kukutakse lühikese või pika puuri otsa. Sarnaste jääolude korral on ka julgestuse tugevus küllaltki sarnane.
3. suurim koormus jääle langeb vahetult julgestuspunktist ülevalpool. Ja sealt ka tüüpiliselt purunemine toimub. Seega puuri pole mõtet keerata ja abalakovit pole mõtet ehitada jää ülemisse otsa.
4. Veel üks vähetuntud fakt, et vertikaalsed abalakovid on tugevamad, kui horisontaalsed. Põhjuseks jää kui meediumi omapärad.
5. Ja kõige lõpuks vanasse auku pandud puur on PEAAEGU sama tugev, kui "süütusse" jäässe puuritu. Kuna testide arv oli piiratud, siis garantiid ja täpset numbrit ei saa öelda, aga üldjuhul peaks tugevus jääma turvalisse tsooni.

See tähendab, et võib populaarsele trassile ka mõned vene puurid kaasa võtta, mida on raske niisama jäässe saada. Vanasse auku aga lähevad ludinal. Pealegi on nad sutsukene jämedamad, kui tänapäeva kommertstooted ja seega peaksid augus igati hästi püsima.

Lisaks sisule on üllatus ka selles, et antud uurimus pärineb 2008 aasta sügisest. Imelik, et see mulle varem silma pole sattunud. Tuleb välja, et on palju-palju uurimusi, millest ma lihtsalt mööda olen käinud. Kes huvitub, siis alustada võiks "Mark Beverly" nime otsimisest ja siis avaneb huvitav testide ja numbrite maailm.