Rae rabast risti läbi

Tean, et olen hiljaks jäänud. Aga parem hilja, kui mitte kedagi. Pühapäeva õhtul sai siis tehtud selle hooaja esimene jooksutrenn. Ühtlasi sai natuke uuritud tulevase kodumetsa radu. Olen juba tükk aega mõelnud, et peaks kompassiga metsa õigemini rabametsa minema avastama. Eile siis sättisin asjad niimoodi, et poleks muud võimalust koju saada, kui joostes ning õhtul siis peale töökat ehitamise päeva silkasin metsa kaudu tallinnasse. Ülemiste kanali ja lennujaama vaheline ala siis on kavas pikema perspektiiviga täiesti ristipõiki läbi joosta, kuid esialgu leidsin mingi raja, mis ühte peakraavi äärt mööda kanalist kuni lennujaama taguse slummini läks. No eks lõpus oli see rajake muidugi rohkem metsaalune rägastik, kuid liikuda sai. Boonusena nägin veel kahes kohas valge tagumendiga kitse. Ju siis on piisavalt looduse amiguline koht, et kitsed kartmatult ringi hüppavad. Sinna peaks tagasi minema ja mingi normaalse ringi moodi asja valmis vaatama.
Aga jalad on spontaanse 12km jooksu peale üllatavalt rahulikud. Ainult alguse jooks ebatasasel pinnal ja rägastikus jänesehaakide tegemine koormas ehk liigselt liigeseid ja kõõluseid. Annab neile nati rahu ja siis proovib uuesti.