Vitsad seina

Eile (kolm päeva tagasi tegelikult juba) peale tööd oli nii ilus ilm, et kohe patt oleks olnud mitte loodusesse minna. Pakkisime siis lapsed autosse ja põrutasime looduse poole. Et aga mitte ajalist resurssi raisata, siis suundusime koos oksakääride ja nugadega sarapuuvõsasse, et sealt saviseina sõrestiku jaoks toikaid muretseda. Sõrestiku ehitamine niigi juba toigaste puudumise tõttu üle nädala seisnud.
Kui jõudsime arvatavasse sarapuude kasvupaika, selgus, et alles hiljaaegu on sealtsamast läbi käinud liinide aluste puhastamise kampaania. Kõrgepinge liini alune oli kenasti puhtaks tõmmatud. meil jäi üle vaid maas vedelevast oksalasust sobilikud toikad välja otsida, okstest puhastada ja autosse toppida. Noh eks sai ka ikka kõrvalt korralikumaid (pikemaid, sirgemaid ja ühtlasemaid) toikaid kah lõigatud.
Tegime nii palju näputööd, et pidi ka vasaku käega oksalõikamise ära õppima. Paremal nimelt hakkasid mõned nahapiirkonnad alumisest kihist irduma. Tagasi linna sõitmine oli omamoodi huvitav. Kõrvalistujat ei näinud, sest vahel oli toigastest laotud virn. Ja kogu aeg oli mingi krudin, sest puud nühkisid auto kõikumise taktis üksteise vastu ja nagisesid.
Nüüd saab jälle natuke pesa punuda :)