Aidaa Kalamaja

Enam ei saagi hommikul jalutades tööle minna.
Ega õhtul vanalinnas lonkimas käia
Ega lastega Snelli pargis mängimas käia.

aga nüüd on oma aed (tegelt küll veel aeda pole ja maapind on üks tohutu mudamülgas),
toas(ja õues) lastel ruumi jooksmiseks ja mängimiseks,
söögilaud, kus taga perega KOOS einestada,
saun, kus argimuresid välja higistada (tegelt küll lava veel pole ja sein on osaliselt võõpamata ja kerisekivid ootavad ämbris mudast puhtaks pesemist)
ja veel miljon väikest ja suurt asja mille kallal nokitseda, et kodu veelgi rohkem koduks saaks.
Ja mis kõige tätsam -- ma võin nokitseda nii nagu ise tahan ja nagu mulle meeldib, mitte ei pea maja kaasomanikelt (oma pere välja arvatud loomulikult) luba ja meeldimist küsima.

Aga kodu tunne on hea.