esmaspäev, november 17, 2008

Alustame dokumenteerimist

Nädalake puhkust on hästi mõjunud, sest nüüd suutsin juba 2/3 seina pikkusest ühe jutiga ära ronida. Jamasid tekkis alguses ja lõpus, kus ronimine suurusjärgu võrra tehnilisem. Jalg aga on parem kui enne, sest täna libises toss juba palju vähem seinalt maha.
Huvitav, kas siin on seos seina puhastamise ja kuiva ilmaga?

Igaljuhul sai peale jõu raugemist natuke keerulisemaid asju proovitud ning üks variant siis pildil. Algust pole hästi näha, aga seal tuleb kirkaotsad mingi ääre peale panna ja jalgedel on maapinna lähedal konreetne aste. Auk on väga samblane ja jalgadega sealt tuge ei leia, aga pole vajagi, sest peaaegu et ülatub üle astuma. Vahepeal on küll soov, et pea all oleks pehme matt, mis pisikese nuki murdumise järel kukkumist pehmendaks, aga sellest saab üle, kui nukk siiski terve püsib ja kirkateravik maha ei libise.
Kuigi esmapilgul on kirkaaukude seis nadi, siis hoolikamal uurimisel leiab sobivaid auke siiski piisavalt, et rada ka väsinuna alistada.
Proovige.

5 kommentaari:

Kaur ütles ...

Kiiver? Müts?

Sussidega ei ole proovinud seal ronida (botaste asemel)? Miks? Oleks liiga lihtne?

Kaur ütles ...

Tegelt, kui juba kirkad, peaks kiiver igal juhul olema... Puhuks, kui koormatud kirka lahti libiseb ja iseendale sellega vastu nuppu äsad...

Viljar ütles ...

Noh müts ikka peas, sest puhastamata seinalt tuleb päris palju sodi muidu juustesse. Ja kui sa tähele pole pannud, siis viimasel ajal on külmale kiskunud, mis kah mütsikandmist soodustab. Aga kiiver oleks ilmselt kah abiks mõningates kohtades, kasvõi psüühika koha pealt.

Susse pole pannud kahel põhjusel.
1. külm on.
2. kui sussiga muda sisse astud, pole tast enam niikuinii kasu ja mudast seal ei pääse.

Kassidega pole proovinud viiel põhjusel.
1. Ei taha kohe alguses seina ära kriipida.
2. Treenib rohkem käsi
3. pole oma kasse veel uute saabaste mõõtu kruvinud
4. tülikas sahmerdamine, kui lõuna ajal niigi aega vähe.
5. kassidega kukkudes on enda vigastamise oht suurem

Ahjaa, kirkat tuleb ikka nii hoida, et sellega ise vastu kolu ei saaks. Jõuvektorid ja muu säärane mambojambo(ikka mõtle, kuhu suunas kirkat sikutad)

Kaur ütles ...

> kirkat tuleb ikka nii hoida, et sellega ise vastu kolu ei saaks.

See on tore teooria... Ja enamasti ka praktika... aga piisab, kui sa ühel kukkumisel või maandumisel ei suuda neid "vektoreid" hoida ja ongi kõik.

Viljar ütles ...

Aga nüüd saad tulle vaatama kui hästi/halvasti see teistel õnnestub ja ise paremini teha. (http://seiklus.blogspot.com/2008/11/drytool-comp-30-nov.html)
Hmm, ja uue postituse valguses jääb nüüd dokumenteerimine arusaadavatel põhjustel poolteiseks nädalaks soiku.