teisipäev, november 11, 2008

läks napilt

See piima joomine tasub ennast ikka ära küll ma ütlen. Juba mitmendat korda on peale jubedat matsu röntgenpilt mulle terveid luid näidanud. Seekord oli ilmselt kõige napikam.
Tahtsin üht metallpulka peenemaks viilida, ja panin ta selleks trelli otsa.
Trell kruustangide vahele ja pöörded põhja.
Mingi hetk andis aga kinnitusdetail järgi ja trell tegi vehkat. Pidurdades hoogu vastu minu labajalapealset. Töödeldav detail igaljuhul oli korralikult ja täielikult krussis.
Õhtul sai kõvasti jääkuubikuid tarbitud ja ühe jala peal hüpatud (traumapunkti ja tagasi).
Öösel eriti magada ei saanud, aga hommikuks on asi niipalju paranenud, et saab peaaegu juba jala peale toetuda.
Päeva siiamaani raskeim osa lapse lasteaeda viimine. Teine korrus ikkagi.
Nüüd istun vaikselt oma töölaua taga ja loodan salamisi, et keegi mulle köögist kuuma kakaod toob.

Tea, kas peaks nüüd ronimises väikese pausi pidama....

Kommentaare ei ole: