Et siis eile õhtul sai tund aega trenni tehtud. Kühveldasin lund tee pealt eemale. Täna hommikuks oli osa tagasi tulnud ja läks veel 20 min. keskmise koormusega füüsilist tegevust enne, kui sai hakata linna poole vurama.
Veerenni raudteeülesõidul oli mingi anarhia. Tõkkepuud olid all, aga autod vuristasid sealt vahelt läbi. Tundus sutsu kahtlane tegevus, aga peale pikalt mõlemale poole vaatamist eeldasin, et ju on elektroonika nässus ja läksin massiga kaasa. Tükk aega hiljem raudteega paralleelselt sõites kuulen tagant vedurivilinat. Ju siis ikka päris nässus ei olnud.
Selleks, et poiss lasteaeda viia pidin valima uue tee, kuna minu tgavapärase trajektoori peal oli suur buss end risti hange keeranud. Ja kui ma lõpuks õigele tänavale jõudsin, selgus, et silmapiiril pole ühtegi parkimiskohta.
Õnneks olin hommikul meeltesegaduses lumelabida autosse visanud ja nüüd saigi sõiduvahend keset teed seisma jäetud ja suurde hange üks paras parkimisplatsi koht sisse kühveldatud.
Tööle jõudsin vaid 40 min tavapärasest hiljem, mis poole ulatuses oli tingitud kauem magamisest.
Nüüd on dilemma, kas minna lõuna ajal ronima või mitte. Reedelgi oli seal üks õnnetu rekka mäe peale ära surnud ja tekitas ummikut. Karta on, et täna on olukord hoopis hullem.
esmaspäev, november 24, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar