Kaart Googlemapsis
Väo karjääris olev jää on tegevkarjääri lõunaseinal ning tekib peaasjalikult karjäärist välja pumbatava vee kraavist pärit veest. Kui pumbatakse, siis on sein märg, kui ei, siis on kõik kuiv ja krõbisev.
Seina all on üldjuhul suur ja sügav lomp, aga talvel on see tavaliselt jääs. Küll aga on seina poolne äär tihtilugu alla voolava vee tõttu lirtsuv. Paksema lumekatte korral on reaalne läbikukkumise oht, kuna lumi ei lase jääl piisavalt paksuks muutuda.
Jääliine on seinal lugematul hulgal, kuid altjulgestuses on ronitud vaid osad.
Kõrgus on tervelt kilomeetri pikkuse seina läänepoolsel otsal umbkaudu 12 ja idapoolsel mõned meetrid vähem.
1. Pumbajaam WI4
Kõige idapoolsem kosk lõunaseinal. Moodustub üldjuhul igal aastal, kuna sealsamas kõrval on üks karjäärist vee välja pumpamise koht.
Jää on piisavalt paks lõpuni välja.
2. ronimata
3. Jõmmu WI3
Ülemine ots olenevalt oludest kas õhuke jää või suisa kivipudi.
4. Nuikapsas WI4
5. Põdramaja WI4
ülemises otsas on jää vaid vasakul.
6. Ajanihe WI4+
40m lai sein, mis pea igal talvel on paksult jääs. Siin on keregemaid ja raskemaid kohti, aga kõik on WI3 või WI4.
Eraldi märkimist väärib üks liin, mis kulgeb traaversina mööda jääpurikaid ühest servast teise.See on senini pikim puhas jääliin Eestis.
EDIT 07.02.2012: Seoses täitetöödega karjääris on siit edasi kirjeldatud jääliinid kadunud. Ajaloo huvides jätan pildid ja kirjeldused alles.
7.Jäme WI3
Nimi ütleb kõik. Palju jääd ja suht ühtlase kvaliteediga. Ülevalt positiivne kallak. Heal aastal on jää üles välja.
7-5. Peaaegu valmis WI4. Alumine kolmandik õhukese ja peenikese pürikaga jää. Põhipurikas hakkab umbes 3m kõrguselt. Viimased meetrid pole enam päris vertikaalne, aga jää on lõpuni.
8. Peakapsas
heal aastal on jää ülevalt alla. mitte niiväga heal aastal on ülemine veerand kuiv.
9. Lühter WI4 12m ülemine ankur tuleb teha teispoole valli (10m) põõsasse või veel kaugemale üle kraavi betoonposti külge.
10. nimetu WI4 Alumine ots õhuke mööda seina olev jää, üleval korralik.
10-5 Väike valaste WI4+ püstine ja ühtlane jää.
11. nimetu WI4
12. Algaja õnn WI3 Üks kõige varasemalt tekkiv jääliin Väos. Asub 15m Lühtrist paremal. Tavalisel talvel on see ehk WI4 ja vähe keerulisemalt julgestatav, aga 2010/2011 hooajal on lund ja vett ja jääd nii palju, et raskusaste langeb. Puurid saab keerata mugavalt ja ronimine on astmelt astmele.
Väo karjääris olev jää on tegevkarjääri lõunaseinal ning tekib peaasjalikult karjäärist välja pumbatava vee kraavist pärit veest. Kui pumbatakse, siis on sein märg, kui ei, siis on kõik kuiv ja krõbisev.
Seina all on üldjuhul suur ja sügav lomp, aga talvel on see tavaliselt jääs. Küll aga on seina poolne äär tihtilugu alla voolava vee tõttu lirtsuv. Paksema lumekatte korral on reaalne läbikukkumise oht, kuna lumi ei lase jääl piisavalt paksuks muutuda.
Jääliine on seinal lugematul hulgal, kuid altjulgestuses on ronitud vaid osad.
Kõrgus on tervelt kilomeetri pikkuse seina läänepoolsel otsal umbkaudu 12 ja idapoolsel mõned meetrid vähem.
Kõige idapoolsem kosk lõunaseinal. Moodustub üldjuhul igal aastal, kuna sealsamas kõrval on üks karjäärist vee välja pumpamise koht.
Jää on piisavalt paks lõpuni välja.
3. Jõmmu WI3
Ülemine ots olenevalt oludest kas õhuke jää või suisa kivipudi.
4. Nuikapsas WI4
5. Põdramaja WI4
ülemises otsas on jää vaid vasakul.
40m lai sein, mis pea igal talvel on paksult jääs. Siin on keregemaid ja raskemaid kohti, aga kõik on WI3 või WI4.
Eraldi märkimist väärib üks liin, mis kulgeb traaversina mööda jääpurikaid ühest servast teise.See on senini pikim puhas jääliin Eestis.
EDIT 07.02.2012: Seoses täitetöödega karjääris on siit edasi kirjeldatud jääliinid kadunud. Ajaloo huvides jätan pildid ja kirjeldused alles.
Nimi ütleb kõik. Palju jääd ja suht ühtlase kvaliteediga. Ülevalt positiivne kallak. Heal aastal on jää üles välja.
7-5. Peaaegu valmis WI4. Alumine kolmandik õhukese ja peenikese pürikaga jää. Põhipurikas hakkab umbes 3m kõrguselt. Viimased meetrid pole enam päris vertikaalne, aga jää on lõpuni.
8. Peakapsas
heal aastal on jää ülevalt alla. mitte niiväga heal aastal on ülemine veerand kuiv.
9. Lühter WI4 12m ülemine ankur tuleb teha teispoole valli (10m) põõsasse või veel kaugemale üle kraavi betoonposti külge.
10. nimetu WI4 Alumine ots õhuke mööda seina olev jää, üleval korralik.
10-5 Väike valaste WI4+ püstine ja ühtlane jää.
11. nimetu WI4
12. Algaja õnn WI3 Üks kõige varasemalt tekkiv jääliin Väos. Asub 15m Lühtrist paremal. Tavalisel talvel on see ehk WI4 ja vähe keerulisemalt julgestatav, aga 2010/2011 hooajal on lund ja vett ja jääd nii palju, et raskusaste langeb. Puurid saab keerata mugavalt ja ronimine on astmelt astmele.
1 kommentaar:
Ilus postitus tekitab tahtmise ka santide osakonnas kirkad haarata! kas Harku on juba õhku lastud? Tahaks näha rohkem erinevaid blogisid siia lingitud piltidaga a la ronijad töös---
Postita kommentaar