Ratta kaardialuse areng

Järg sellele jutule...
Eelmisel aastal murdus mu ratta kaardihoidja plaat ühe kukkumise käigus täiesti kasutuskõlbmatuks. Sellest ajast peale olen lahtiste silmadega ringi vaadanud, et mida sinna asemele panna ja kuidas asja edasi arendada. Vaatasin niikaua, kuni oli kiirelt midagi vaja ning siis tegin kättejuhtuvatest asjadest mingisuguse käki.
Kiirköitja kaanest lõikasin paraja tüki. Selle keskele auk ning ümber kaks õmblustarvete kotist leitud kummipaela. 10 minutit sättimist ja valmis oligi.

Tulemuseks esmavajadusi rahuldav, kuid kindlasti mitte hea lahendus. Suurimaks miinuseks sellise disaini puhul on tuul, mis tahab kogu aeg kaarti aluselt minema puhuda. Põhimõtteliselt saab kaarti hoida vaid ühes asendis, et ei peaks teda hakkama kraavist otsima. Lühikese kasutusaja juures olen seda teinud juba mitmeid ja mitmeid kordi.

Enne hooaja lõppu aga võtsin ükspäev kätte ja läksin metsa. Eesmärgiga leida mingi plaat, mis oleks piisavalt jäik ja mitte väga raske. Parim koht selliste asjade leidmiseks pole mitte pood vaid hoopis prügimägi. Astangu mets on aga kogu aeg olnud suht prügimäe moodi väljanägemisega niisiis seadsin rattad sinnapoole suunas veerema. Tulemuseks mingi 4mm klaaskiust plaat, mille mõõtu lõikasin ning ära kodustasin.
Suuruseks esialgu sutsuke A4 mõõdust suurem, et levinuimad kaardid lihtsalt sisse mahuks. Tuleviku tarbeks plaanis ka nati teises mõõdus plaate valmis teha. 

Kuna ka sellist dokumenditaskut pole enam poest saada, nagu mul varasemalt on kasutuses olnud, siis edasiarendusena võtsin kasutusele vinüülkile. Kahjuks ei leidnud õige paksuse ja koostisega isendit, kuid suht sarnane soovitule oli koolitarvete letis töövihiku kaante nime all. Tuleb valida nii elastne, kui vähegi leiab. Neid on erinevaid.

Nüüd ostsin veel trukid ning osavate näppude voor võis alata. Tulemus pole küll kõige ilusam, kuna trukkide neetimine nii paksu plaadi külge nõuab nikerdamist, kuid natuke aukude täitmist teeb asja paremaks. Kate igaljuhul toimib kenasti.

Testsõidud näitavad, et vibreerimine on oluliselt väiksem, kui vahepealse variandiga sõites, kuid kolmas toetuspunkt stemmi peale võiks ehk olukorda veelgi parandada. Kate käib peale mõnusalt ning suured trukid on ilusti näpuga tuntavad. Järgmine kord, kui katet teen, siis need lahti tõmbamise otsad natuke pikemad, et paremini näpuga kinni saada. Talvise(kinnastega) kasutuse jaoks võib sinna lisaks isegi nöörist pisikesed aasad sõlmida.
Samuti näitas hilisem testimine, et trukkide plaadi külge kinnitamine tõmbeneetidega on oluliselt lihtsam, ilusam ning korralikum lahendus. Peab lihtsalt jõudu mõõdukalt rakendama, et tangidega neete trukist läbi ei tõmba.

Kasutatavusele annan hindeks 4+ Pilt on selge, suurt võbisemist ei ole, kaarte saab lihsalt (ka konarlikul teel ja hoo pealt) sisse välja. Eespool välja toodud miinuste likvideerimisel on tulemus ümmargune 5.