Enesepettus

Pahatihti leian end kodus näljase näoga kapiuksi kulutamas ja midagi magusat otsimas. Ikka ja jälle jõuan riiuli juurde, kus meil kommipakid seisavad. Tundub aga nati kohatu õhtul hilja üksinda laua ääres istuda ja kaks pakki komme ära nahistada.

Palju kavalam on need muundada teisele kujule, et manustamine "vastuvõetavam" oleks.

Seega:

Võtan 2 pakki iiriseid,

nokin nad ükshaaval paberist välja,

sulatan potis nati võid,

sulatan ka iirised seal võis

Segan kõike nii kaua, kuni potis on ühtlane tatt.

siis kallan sekka paki maisipulki.

Proovin kõik omavahel segamini saada. See ei taha loomulikult õnnestuda, aga järjekindlus viib peaaegu sihile.

Tõstan saadud pudi paberile ja moodustan kaks rulli.

Jätan rullid kapi peale jahtuma ja ise suundun lusika ja potiga teleka ette.

Kraabin poti sinna külge jäänud iirisest nii puhtaks kui saan.

Kui kedagi nägemas pole ja pea potti mahub, võib anuma üle ka limpsida.

Lähen rahulikult magama teades, et järgnevatel õhtutel on vähemalt midagi head nosida.