Kraana

Üks õhtu istusin koos metallikola ja pliiatsiga laua taha ja kritseldasin nati. Proovisin uut kirka disaini paika panna. Pikapeale hakkas kuju ja funktsionaalsus ilmet võtma ning paberile olid ilmunud toredad kõverikud.

Hommikul tuli poiss kööki ja silmas minu kritseldusi. Need olid kokkuhoiu mõttes tehtud paberile, mis oli ühest nurgast põnni poolt juba soditud. Niisiis nägi ta neid kõverikke ja teatas uhkelt,et "näed issi, mina joonistasin selle kraana siia." Ega ma vastu ei vaielnud, sest me kõik teame, kuhu see välja viib, kui hakkad lapsega vaidlema. Egas nüüd jää muud üle, kui tuleb see "kraana" valmis ehitada ja poisile näidata, mis asja ta valmis tegi.